Valdkondadevahelised vahendid ja lähenemisviisid

IMPEL on viimastel aastatel läbi viinud mõned sarnased uuringud, mis andsid palju kasulikku teavet. Olukord on aga dramaatiliselt muutunud, kuna paljud riigid on kuulutanud välja kliimaalase hädaolukorra, teadlikkus plastikust on tohutult tõusnud ja bioloogiline mitmekesisus on vähenenud kogu maailmas. Olukorda on oluliselt halvendanud käimasolev COVID-19 pandeemia, mis on märkimisväärselt rööbastelt rööbastelt tagasilükanud regulatiivsed programmid ning mõjutab lõppkokkuvõttes avaliku sektori eelarvet ja nende finantse, kes peavad järgima keskkonnaalaseid õigusakte. See töö on vajalik, et täielikult kindlaks teha ja kvantifitseerida need esilekerkivad probleemid ning püüda välja tuua võimalused ja lahendused, et toetada regulatiivset kogukonda. Töö annab otsest teavet ka mitmeaastase strateegilise kava koostamiseks alates 2022. aastast.

Kliimaga seotud hädaolukorra väljakuulutamine (nagu ka kasvav teadlikkus plasti mõjust, bioloogilise mitmekesisuse vähenemisest ja nüüd ka ülemaailmse pandeemia mõjudest ja võimalikust rohelisest taastumisest) mõjutab põhjalikult poliitikat, seda, kuidas me reguleerime, ja neid, keda me reguleerime. Surve aidata kaasa kasvuhoonegaaside vähendamisele, süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisele või rohelise taastumise toetamisele kasvab, kuid vaid vähestel reguleerivatel asutustel on õiged vahendid nende küsimustega tegelemiseks. Käesoleva programmiga loodetakse neid probleeme lahendada, töötades välja vahendid ja lähenemisviisid, mida reguleerivad asutused saavad kasutada nende esilekerkivate probleemide lahendamiseks. Tehakse ettepanek koostada tööprogramm, mis hõlmab ajavahemikku 2021-2024.

Teadmised paljude regulatiivsete jõustamisvahendite edukast rakendamisest on regulatiivsetes ringkondades sageli piiratud. Neid vahendeid ja lähenemisviise on vaja tutvustada, et aidata reguleerivatel asutustel muuta oma tegevust tõhusamaks ja tulemuslikumaks ning tagada lõppkokkuvõttes keskkonnakaitse kõrge tase.

Kui tegevuskohad likvideeritakse, ei nähta üldjuhul ette keskkonna puhastamist ja need jätavad märkimisväärseid keskkonnaalaseid jälgi, mida tuleb hiljem käsitleda. Kogu Euroopas on otsitud erinevaid lahendusi, mis hõlmavad kindlustuspoliiside, finantssätete ja võlakirjade kasutamist. Maksejõuetuse probleem on endiselt lahendamata ja isegi kui tehakse sätteid, jätab likvideerija need sageli tähelepanuta, mille tulemusel ei jää keskkonnale midagi alles, kuna seda peetakse äriühinguõigusele alluvaks. Lõpuks võivad pikad kohtuvaidlused viia selleni, et maksumaksja katab kulud - mis on otseses vastuolus põhimõttega "saastaja maksab".

Projekti eesmärk on määratleda keskkonnakahju ja otsese kahjuohu hindamise kriteeriumid ning luua tehniline ja menetluslik suutlikkus juhtumite sõelumiseks ning keskkonnavastutuse direktiivi alusel keskkonnakahju ja kahjuohu tõendite kindlaksmääramiseks, mis on põhjustatud keskkonnajuhtumitest, rikkumistest ja keskkonnakuritegudest.

IMPELi võrgustik on alates 2008. aastast, mil sellest sai Belgia seaduste alusel registreeritud sõltumatu ühendus, märkimisväärselt kasvanud. aastal oli 2008. aastal 38 liikmesasutust võrreldes 51-ga 2016. aastal. Siiski on IMPELi liikmeskonnas ja aktiivses osalemises projektitegevuses endiselt märkimisväärseid lünki. See on eriti ilmne, arvestades IMPELi hiljutist ümberstruktureerimist, et lisada oma tööprogrammi looduskaitse ning maa- ja veemajanduse tegevused. Lisaks sellele on aga ka selge vajadus teha koostööd piirkondlikul ja kohalikul tasandil piirkondlike ja kohalike ametiasutustega, kes haldavad ja teostavad rakendus- ja jõustamistegevust. Seda kordas Euroopa Komisjon hiljutisel kohtumisel IMPELi juhatusega Brüsselis 27. mail 2016, aga ka Regioonide Komiteega, kes võõrustas 2014. aastal Brüsselis toimunud üldkogu. Seni on IMPELi liikmeskond riikide tasandist madalama tasandi asutustest üsna piiratud ja see peab muutuma, kui tahame parandada rakendamist Euroopas laiemalt.

Viimastel aastatel on IMPEL ja Euroopa Komisjon avaldanud oma seisukohad suutlikkuse suurendamise kohta ning sellest tulenevalt on erinevad IMPELi projektid võtnud initsiatiivi, et töötada välja oma ideid, kuidas toetada oma liikmeid nende poolt pakutavate toodete rakendamisel.

Kõik inspektsioonid peavad olema võimalikult tõhusad ja tulemuslikud, pakkudes samal ajal olemasolevaid või isegi laiendatud teenuseid. Hiljutised IMPELi läbivaatamisalgatused on andnud teavet erinevate tehnoloogiliste edusammude kohta, mida reguleerivad asutused Euroopas teevad. Selle minikonverentsi eesmärk on jagada teavet mitte ainult selle kohta, mis on olemas, vaid ka selle kohta, millised on olnud arenguga seotud probleemid ja kulud ning millised on olnud lõpptulemuseni viinud probleemid. Küsimus ei ole mitte miinimumkriteeriumide jagamises, vaid pigem võimaluste kunstis ja selles, kuidas jõuda selleni võimalikult tõhusalt.

On olemas mitmesuguseid riiklikke seadusi ja määrusi, mis nõuavad käitajatelt kavade ja meetmete kehtestamist looduslike ja tehnoloogiliste vahejuhtumite tagajärjel tekkinud keskkonnakahjustuste ennetamiseks, neile reageerimiseks ja nende kõrvaldamiseks. Keskkonnakaitseametid tegutsevad samuti mitmesuguste kohustuste ja nõuete alusel, et aidata käitajatel ennetada vahejuhtumeid ning kavandada ja teostada õnnetusjuhtumite ja hädaolukordade lahendamist. Selline kohustuste ja nõuete mitmekesisus on tõenäoliselt toonud kaasa keskkonnahädaolukordade ennetamise ja neile reageerimise ebaühtlase korralduse.

Koostatud juhendmaterjalide, töötubade ja parimate tavade seminaride maht teeb IMPEList juhtiva võrgustiku avaliku sektori keskkonnaõiguse praktikute jaoks Euroopas. Siiski on praegu IMPELi olemasolevas liikmeskonnas probleeme seoses õigluse, esindatuse ja infiltratsiooniga.

Pärast kahel järjestikusel aastal toimunud ELi võrgustiku konverentsi korraldamist (2016 Utrecht ja 2017 Oxford) tunnistas IMPEL vajadust korraldada spetsiaalne konverents, mis käsitleks võrgustiku, viie ekspertrühma ja nende liikmete tööd, edusamme ja edasist tegevust, eelkõige seoses Euroopa Komisjoni keskkonnanõuetele vastavuse tagamise algatusega.

Keskkonnaõiguse jõustamist võib toetada väga ajakohase ja väärtusliku geograafilise teabe kogumine, säilitamine, haldamine ja kohapealse tegevuse abistamine. Siiski on veel ebaselged meetodid, institutsiooniline kasutamine ja nende vahendite õiguslik rakendamine keskkonna- ja maakasutusanalüüsis. Seetõttu on käesoleva projekti eesmärk kindlaks teha, millised on nende Copernicuse teenustel põhinevate kaugseireandmete potentsiaalsed kasutajad, ning mõista, kuidas see teave võib toetada keskkonna- ja looduskaitseinspektsioonide kontrollimistegevust iga IMPELi liikme eripära arvestades ning kuidas seda on juba rakendatud ja kuidas seda saab tulevikus rakendada, võttes arvesse peamisi menetlusi, meetodeid, (avatud) juurdepääsu sellistele menetlustele ja meetoditele ning õiguslikke piiranguid (seoses georuumiliste tõendite kasutamisega eri riikide õiguslikus raamistikus).

Käesolev aruanne on koostatud IMPELi seisukohtade kaasamiseks Remase projekti raames, eelkõige seoses Remase kriteeriumide väljatöötamisega. Remas-projekti kaasrahastavad ELi LIFE-Keskkonna programm, Ühendkuningriigi Keskkonnaagentuur, Šoti Keskkonnakaitseagentuur, Keskkonnajuhtimise ja -hindamise Instituut ja Iiri Keskkonnakaitseagentuur. Projekti eesmärk on jõuda üksmeelele sõltumatute sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteemide väärtuse osas keskkonna reguleerijate jaoks ning teha kindlaks, millised vabatahtlikud nõuetele vastavuse meetmed kaitsevad keskkonda kõige tõhusamalt ja miks. Remas-kriteeriumid on määratletud kui keskkonnajuhtimissüsteemi elemendid, mida peetakse keskkonnategevuse tulemuslikkuse parandamise ja reguleerimise toetamise seisukohalt võtmetähtsusega elementideks.

Projekti eesmärk oli määrata kindlaks ja määratleda keskkonnainspektsioonidele selged, läbipaistvad ja võrreldavad kvaliteediparameetrid, mis annab inspektsioonidele võimaluse üksteist võrrelda ja üksteiselt õppida. Lisaks arutati projekti käigus, kuidas sobivateks peetud kvaliteediparameetreid saab kasutada ja ära kasutada.

Selle IMPELi projekti eesmärk oli pakkuda praktilisi lahendusi ja jagada Euroopa keskkonnajärelevalveasutuste vahel häid tavasid algatuste kohta, mille eesmärk on parandada regulatiivse tegevuse, näiteks lubade andmise ja kontrollimise tõhusust ja tulemuslikkust. Projekti eelised olid järgmised:

Projekti eesmärk oli välja selgitada, millist põhiteavet teostatud keskkonnajärelevalve kohta tuleks üldsusele anda ja kuidas seda teavet kõige paremini edastada, eelkõige elektrooniliste vahendite (Internet) kaudu, ning anda soovitusi. Projekti käigus õnnestus välja selgitada, milline teave on üldsusele kättesaadav ja millisel kujul.

Liikmesriikide keskkonnainspektsioonides kasutatakse üha enam algatusi parema õigusloome saavutamiseks, et suurendada tõhusust ja tulemuslikkust, säilitades või parandades samal ajal keskkonnakaitse taset, sageli vastuseks sellistele probleemidele nagu piiratud ressursid ja kasvav surve keskkonnale.

Täiendavad lähenemisviisid annavad väga kasuliku panuse reguleerivate asutuste tööriistakomplekti keskkonnaõiguse rakendamisel ja keskkonnaalaste tulemuste saavutamisel. Need on määratletud kui meetmed, mida kasutatakse lisaks keskkonnajärelevalvele, et aidata saavutada eesmärke, nagu näiteks nõuete täitmine. Mõned näited keskkonnajärelevalvet täiendavatest lähenemisviisidest on järgmised:

Haldustrahvid on kättesaadavad peaaegu kõigile vastanud riikidele. Lähtudes sellest, et asjaomaste haldusõiguslike raamistike areng ja praegune olukord on ELi liikmesriikides väga erinev, kohaldatakse haldustrahve erineva põhjenduse ja metoodikaga.

Tuginedes Utrechtis 12.-13. mail toimunud väga edukal 2016. aasta võrgustike konverentsil loodud hoogu, esitatakse käesolevas pädevusraamistikus kava kohtunike (EU FJE), prokuröride (ENPE) ja politsei (ENVI CrimeNet) võrgustikega loodud partnerluste edasiarendamiseks.

Mitmete IMPELi läbivaatamisalgatuste käigus on tuvastatud, et paljud organisatsioonid ei suuda selgelt sõnastada oma üldist regulatiivset strateegiat nii, et kogu regulatiivne töö oleks selgelt vastavusse viidav. Samuti on õigete asjade tegemise metoodikas nõutud konteksti ja eesmärkide seadmine, mis peaksid olema kooskõlas regulatiivse strateegiaga. Mõistes, millised on olemasolevad võimalused, saavad reguleerivad asutused luua/täiendada/arendada oma strateegiat.

Mitmete IMPELi läbivaatamisalgatuste (IRI) käigus on tuvastatud, et paljud organisatsioonid on hädas nende valduses olevate andmetega reguleeritud objektide ja keskkonna kohta. Sellel konverentsil püütakse jagada parimaid tavasid ja võimalikke lahendusi, mida saab jagada, et maksimeerida meie valduses olevate andmete väärtust.

Keskkonnainspektsiooni miinimumnõuete soovituse ja IMPELi "Keskkonnainspektsiooni kavandamise samm-sammult juhendi" põhiküsimus on keskkonnainspektsiooni prioriteetide seadmine. Oluline osa sellest prioriteetide seadmisest on tööstuslikust või võrreldavast tegevusest põhjustatud keskkonnahäirete tõenäosuse hindamine. Need riskianalüüsid mängivad olulist rolli ka Seveso II direktiivi ja tööstusheite direktiivi kohase inspekteerimise kavandamisel.

IMPELi keskkonnainspektsiooni käsiraamatu eesmärk on anda Euroopa Liidu keskkonnainspektoritele abivahend. See on mõeldud peamiselt välisinspektoritele, kuid võib olla kasulik ka tipp- ja keskastme juhtkonnale.

IMPEL lõpetas inspekteerimise miinimumkriteeriumide juhiste sarja, mis andis aluse RMCEI määrusele, ja avaldas keskkonnainspektsiooni käsiraamatu. Suunised hõlmavad järgmisi dokumente:

Projekti eesmärk oli töötada välja keskkonnainspektsiooni tulemusnäitajad. Projekti ulatuse osas lepiti kokku, et see peaks hõlmama järgmisi näitajaid mis on seotud RMCEIga. Näitajad peaksid sisaldama sisend-, väljund- ja tulemusnäitajaid.

Projekt koosneb neljast etapist, mis viidi ellu aastatel 2005-2010. Naabrusdialoogid ennetavad, haldavad ja lahendavad konflikte tõhusalt ja tulemuslikult, suurendades usaldust, otsides lahendusi, millest võidavad kõik osapooled, ja luues jätkusuutlikke häid naabrussuhteid. Nende eesmärk on jagada teavet avalikult, töötada välja soovitusi ettevõtte jaoks ning mõnikord isegi teha koostööd ja pidada läbirääkimisi, et jõuda kokkuleppele lahenduses.

I etapp. Keskkonnainspektsiooni prioriteetide seadmise võrdlusprogramm Võrdlusprogrammi üldine eesmärk on saada täielik ülevaade sellest, kuidas eri liikmesriigid teostavad inspekteerimisi ja kuidas nad vahetavad omavahel kogemusi. Teine eesmärk on, et ELi inspektorid vahetaksid teavet ja arutaksid, kuidas teostada inspekteerimisi, et tagada keskkonnaalaste õigusaktide täitmine. Teabevahetus edendab piiriülest koostööd ja vastastikust mõistmist riikide vahel. Käesoleva projekti eesmärk oli uurida ja analüüsida sarnasusi ja erinevusi IMPELi liikmesriikide inspekteerivate asutuste lähenemisviisis keskkonnajärelevalve prioriteetide seadmisel, saada ülevaade sellest, kuidas IMPELi liikmesriikide inspekteerivad asutused käsitlevad "võimalusi" oma inspekteerimiskavades ja -programmides, ning edendada praktilise teabe kättesaadavust keskkonnaolukorra ja poliitikakujundamise tõhususe kohta poliitikakujundajatele.

Selle konverentsi vajadus on tingitud kahest peamisest teemast: Tugevdada koostööd jõustamisahelas ja, julgustada edasisi uuendusi nõuete täitmise ja jõustamise valdkonnas. Võrgustike konverentsi idee on hädavajalik, kui me tahame uurida ja otsida võimalusi, kuidas parandada jõustamisahelat tervikuna. Selleks on vaja edasist kooskõlastamist sõsarorganisatsioonidega: EU FJE (ELi kohtunike võrgustik) ja ENPE (ELi prokuröride võrgustik) ning ENVI CrimeNet.

Regulatiivsed vahendid ei ole üldiselt teada ega täielikult arusaadavad, sest regulatiivsed praktikad on kiiresti muutunud ja tehnoloogia on arenenud. Käesoleva projektiga püütakse kindlaks teha peamiselt Euroopas, kuid ka mujal maailmas kasutatavad tavad (küsimustike ja kirjanduse otsingu abil), et neid saaks kaardistada vastavusspektri alusel. See parandab kõigi reguleerivate asutuste arusaamist, mis võimaldab neil kohaldada neid uusi vahendeid ja tavasid asjakohaselt ja koos, et aidata kaasa nõuetele vastavuse tagamisele.

IMPEL viis hiljuti läbi uuringu "Väljakutsed ELi keskkonnaõiguse praktilisel rakendamisel ja kuidas IMPEL võiks aidata neid ületada", mis hõlmas küsimustiku- ja dokumendipõhist uuringut, et teha kindlaks peamised rakendusprobleemid, millega keskkonnaasutused oma liikmesriikides silmitsi seisavad. See on andnud väga kasulikku teavet, mis aitab IMPELi tulevaste tööprogrammide koostamisel keskenduda. Nüüd on vaja jätkata tööd, et täpsustada tuvastatud rakendusprobleemide üksikasjalikumat olemust ning uurida valdkondadevahelisi küsimusi ja teemasid. See annab väärtusliku panuse IMPELi viie ekspertrühma konkreetsete prioriteetide kindlaksmääramiseks ja IMPELi mitmeaastase strateegia kujundamiseks tulevikus.

Projekt töötati välja, kuna oli suur nõudlus tõhusate vahendite järele, et optimeeritud viisil kontrollida inimtegevusega seotud ELi õigusaktide järgimist; seda mitte ainult suurte tööstusharude, vaid ka muude inimtegevuste puhul. Keskkonna kvaliteet sõltub ka väiksematest käitistest ja põllumajandusest, millel on potentsiaalne ja tegelik mõju sellistele keskkonnakomponentidele nagu õhk, pinnas ja vesi.

Keskkonna, ettevõtluse ja reguleerimise keerukas ja üksteisest sõltuv olemus tähendab, et tavapärased meetodid keskkonnariskide analüüsimiseks ja sobivate "vastumeetmete" või "sekkumise" valimiseks ei pruugi olla tõhusad. Projekt "Asjakohaste sekkumiste valimine" on välja töötanud praktilise vahendi reguleerijatele, inspektoritele ja inspektoritele, et aidata neil teha õigeid sekkumiste valikuid ning jagada häid tavasid ja kogemusi.

Paljudes riikides teostavad tööstusettevõtete üle järelevalvet ametiasutused, kes teevad korrapäraselt kohapealseid kontrolle ja muid "traditsioonilisi" nõuetele vastavuse kontrolle, nagu näiteks heitkoguste aruannete hindamine. Kuid kui tõhusad ja tulemuslikud on need väljundile orienteeritud järelevalvetegevused, et saavutada hea vastavus keskkonnaalastele eeskirjadele või isegi keskkonnategevuse tulemuslikkus, mis ulatub kaugemale vastavusest? Varasemad IMPELi projektid näitasid, et ettevõtete võime arukas kasutamine oma riskide kontrollimiseks juhtimissüsteemide abil võib oluliselt kaasa aidata riikliku järelevalve tulemuslikkusele ja tõhususele. See näib olevat eriti tõsi suhteliselt suurte ja keerukate ettevõtete puhul, mille protsessid on potentsiaalselt keskkonnaohtlikud. On üsna kindlad märgid, et kui järelevalve kasutab keskkonnajuhtimissüsteeme/juhtimissüsteeme õigetes tingimustes ja sobival viisil, on võimalik saavutada järgmised kaks eesmärki:

Selleks et parandada keskkonnainspektsioonide tõhusat rakendamist keskkonnaalase acquis' rakendamisel, on käesoleva projekti eesmärk anda IMPELi liikmetele abivahend, mille abil valida sekkumisi vastavalt asjaoludele. Tööriist on välja töötatud ja katsetatud projekti 1. ja 2. etapis. Kolmanda etapi jooksul täiustatakse iDEPENDi modelleerimisvahendit, määratakse kindlaks vastuvõttev ala ning teavitatakse laialdasemalt sõltuvuse modelleerimise ja tööriistakomplekti eelistest.

Projekti "IMPEL jätkusuutlikkuse nimel - tervenda maailma" eesmärk on saada ülevaade IMPELi võrgustiku huvist jätkusuutlikkuse hariduse teemadel. Peamine eesmärk oleks luua ekspertide võrgustik, kes töötavad koos keskkonnahariduse kasutuselevõtu jätkusuutlikkuse viide Euroopas kogu hariduskogukonna ja kodanikuühiskonna jaoks üldiselt, mida hakatakse nimetama elukestvaks hariduseks.

Viimastel aastatel on IMPEL ja Euroopa Komisjon avaldanud oma seisukohad suutlikkuse suurendamise kohta ning sellest tulenevalt on erinevad IMPELi projektid võtnud initsiatiivi, et töötada välja oma ideid, kuidas toetada oma liikmeid nende poolt pakutavate toodete rakendamisel.

Rapid growing of geospatial techniques, like spatial statistics and earth observation remote sensing technology, as well as recent advances in artificial intelligence, increased the ability in monitoring environmental processes. In the last decades, there has been a growing awareness that geospatial technology has the ability to monitor, inspect and assess the environment, producing the information needed by regulatory practitioners, supporting the investigation of eco-criminal acts and environmental laws infringement. However, competent authorities across EU need to find out how information generated using geospatial intelligence best meets the requirements for the investigation of specific eco-criminal acts in the most efficient manner, in order to be used in court.

Working with our key partner, the European Commission, this conference has provided a forum for highlighting common challenges and practical solutions whilst examining case studies that help the less experienced to learn from more experienced practitioners.

The overall goal of the 4 Networks Conferences is to bring all relevant parties together to debate joint efforts to fight environmental crime

IMPEL, EnviCrimeNet, ENPE, and EUFJE organised 4 Network Conference as virtual event with the support of LIFE+ SATEC Project, to bring together specialised practitioners involved in fighting environmental crime.