Käsitlusviisid
Keskkonnakohustuste rahalise katmise võimalike lähenemisviiside hulk ja märkimisväärsed erinevused rakendamisel rahvusvaheliselt, sealhulgas ELis. See kajastab erinevusi erinevate rahaliste eraldiste süsteemide kohaldamisalasse kuuluvate käitajate tüübi ja arvu vahel, olemasolevate rahaliste eraldiste lahenduste erinevusi ja rakendamiseks kättesaadavaid ressursse.
Näiteks võib süsteem, mis hõlmab väikest arvu väga kõrge riskiga ettevõtjaid, olla väga piirav seoses lubatud finantssätete liikidega ning hõlmata reguleerivate asutuste suurt osalust ja kontrolli, kuid see ei pruugi olla asjakohane või praktiline suure hulga väiksema riskiga ettevõtjate puhul.
Tagatisvara hõlmab sageli üksiku käitaja poolt konkreetses kohas tehtavat lähenemist. Samuti võib teha kollektiivseid tagatisi. Kollektiivsed tagatised on grupieraldised, millega käitaja võib liituda ja millesse maksta ning mis maksavad, kui käitaja ei täida oma kohustusi.
Lähenemisviisi võib mõjutada ka vastutuse liik. Prügilate ja kaevanduste puhul ei ole prügilate ja kaevanduste puhul ebatavaline kohaspetsiifiline lähenemisviis, mille üle reguleerivad asutused teostavad individuaalset järelevalvet, arvestades sellega seotud vältimatuid ja sageli suuri sulgemis-, taastamis- ja järelhoolduskohustusi. Kuid ettenägematutest õnnetusjuhtumitest tulenevate kohustuste katmine väga paljude rajatiste puhul võib nõuda laiaulatuslikku finantspõhist lahendust, näiteks fondi või kindlustuse väljatöötamist. Sellisel juhul võib üksikasju täpsustada üldisemalt, kusjuures käitaja või ühistu vastutab selle tagamise eest, et see on olemas ja seda kontrollitakse perioodiliselt ja pisteliselt. Teistsugune lähenemisviis võib olla vajalik selliste stsenaariumide katmiseks, kus potentsiaalne vastutus võib ulatuda pikale ajavahemikule; näiteks puuraukude sulgemine, järelevalve ja järelhooldus.
See on reguleerivate asutuste endi otsustada, arvestades asjakohaseid õigusakte. Siin esitatud juhised on mõeldud üksnes teavitamise eesmärgil ning nende eesmärk on juhtida reguleerivate asutuste tähelepanu küsimustele, mis on kõige olulisemad kaalumiseks.
Euroopa Komisjon on välja andnud suunised (näiteks geoloogilise säilitamise direktiivi finantssidemehhanismide kohta), kuid liikmesriikidel on üldiselt õigus otsustada, millist tüüpi finantssidemehhanismid on ELi nõuete täitmiseks vastuvõetavad. Mõned liikmesriigid avaldavad siseriiklikke õigusakte või suuniseid, milles sätestatakse, millised mehhanismid on vastuvõetavad, millistel asjaoludel, ja mõnel juhul võib täpsustada ka summa. Mõned reguleerivad asutused võivad täiendada finantssätteid muude sätetega, mille eesmärk on piirata kohustuste kuhjumist. Näiteks võib tuua Alberta energeetikasektorit reguleeriva asutuse poolt mitteaktiivse inventari eest tagastamatu tasu nõudmise.