Finantseeskirjade põhimõtted
Tõhususe tagamiseks peab finantssestamine olema:
- kindlad käitaja’tegevuse ajaks ning käitaja’maksejõuetuse või likvideerimise korral peavad vahendid olema kättesaadavad keskkonnakohustuste täitmiseks;
- piisav, et katta kõik keskkonnakohustused; ja
- kättesaadavad asjaomasele isikule, näiteks reguleerivale asutusele, keskkonnakohustuste täitmiseks, kui seda nõutakse.
Kui need tingimused ei ole täidetud, võib rahaline eraldis ebaõnnestuda. Oluline on, et rahaline eraldis oleks algselt loodud usaldusväärsel majanduslikul ja õiguslikul alusel ning seda hiljem säilitataks ja jälgitaks.
Vajalik on määrata kindlaks eraldise asjakohane suurus. Kui rahaline eraldis on kindel ja kättesaadav, kuid ebapiisavas mahus, siis võib puudujäägi katmiseks olla vaja kasutada riiklikke vahendeid ja protsess ei ole täielikult edukas. Võib-olla on võimalik viidata standardsetele töödele ja nendega seotud kuludele, mis on vajalikud prognoositud kohustuste haldamiseks ja leevendamiseks, kuid ettenägematute kohustuste jaoks vajalike rahaliste eraldiste suurust on raskem kindlaks määrata.
Kasutusse võtmise ajastus on samuti oluline. Rajatiste puhul, mille sulgemine toimub järk-järgult, peavad finantseraldised kajastama nii osalise sulgemise töid kui ka sulgemise lõppetappi ja järelhooldusperioodi. Tuleb kindlaks määrata järelhooldusperioodi kestus, kusjuures prügilate puhul peetakse tavaliselt vajalikuks järelhoolduse rahalisi eraldisi vähemalt 30 aastaks. Muudel juhtudel, näiteks nafta- ja gaasipuuraukude puhul, võib vastutus (nt võimalik leke) ulatuda tunduvalt kauem kui puuraugu käitamise ja tegevuse lõpetamise aeg.
Finantsvarade õiguskindluse seisukohalt on üks olulisemaid tegureid tagada, et finantsvarad on kaitstud operaatori maksejõuetuse või tegevuse lõpetamise korral, sest just siis on neid sageli vaja.
Finantsvarad ei ole imerohi ja finantssätetega pakutav kaitse võib olla piiratud, eelkõige ebaseadusliku tegevuse korral. Teatavad ebaseaduslikud tegevused (nt jäätmete ladestamine) toimuvad täiesti väljaspool lubade andmise ja õigussüsteeme, mille alusel on kehtestatud finantssätted. Ebaseaduslik tegevus võib ohustada finantssätete piisavust ja õiguskindlust isegi siis, kui need on olemas. Näiteks võib tuua jäätmetöötlemiskoha mahajätmise, kui jäätmeid ladustatakse rohkem kui lubatud piirnormid; rahaline eraldis ei oleks piisav, kui see arvutataks loa piirnormide alusel. Ebaseaduslik tegevus võib ka õiguslikult muuta finantssätted kehtetuks, kuna ebaseaduslikke tegevusi käsitlevad välistavad klauslid on kehtetud. Leheküljel on mõned arutelud muude lähenemisviiside kohta, mis on seotud ebaseadusliku tegevuse jõustamisega.