Praktilised juhised keskkonnakohustuste rahaliste eraldiste kohta

3.3. ETTENÄGEMATUTE KOHUSTUSTE ARVESTUS

Eelarvamatute kohustuste puhul tuleks arvutused teha:

  • Tüüpiliselt põhineda maksimaalsel potentsiaalsel vastutusel, mis on määratud riskianalüüsiga;
  • sisaldada stsenaarium, kus kolmas isik peab tööd lõpule viima, sellest, kui vastutusest loobutakse; ja
  • Kohaldada mis tahes õiguslikult nõutavaid valemeid või vaikimisi summasid.

Mõnel juhul võib lisada ettenägematu kulu, et võtta arvesse õigusabikulusid/tagatisi ja viivitustega seotud kulusid.

Riski hindamise eesmärk on kindlaks teha ja kvantifitseerida keskkonnakohustused, mis võivad tuleneda vahejuhtumitest, võttes arvesse nii vahejuhtumi tõenäosust kui ka selle tagajärgi.  Riskihindamist tuleks ajakohastada kogu tegevuskoha tööea jooksul, et see oleks jätkuvalt asjakohane seoses tegevusega seotud võimalike keskkonnakohustustega.

Riski hindamise ja arvutuse võib teha käitaja või kolmas osapool, ning seda võib kontrollida kolmas osapool või reguleeriv asutus. See, mil määral seda tehakse, sõltub regulatiivsetest nõuetest ja sellest, kui palju muret tekitab arvutuste kvaliteet võrreldes kontrollimisega kaasnevate ressursside suurenemisega.

Kesksed tegurid, mida tuleb arvestada ettenägematu vastutuse kuluarvestuses

Operatsiooni tüüp

Kulud

Ettenägematud kohustused

  • Kiireloomuline erakorraline meede
  • Keskkonnakahju hindamine
  • Esmane heastamine (taastamine algtasemele)
  • Komplementaarne heastamine (teise ressursi puhul)
  • Kompenseeriv heastamine (vahepealsete kahjude puhul)
This site uses cookies from Google to deliver its services and to analyze traffic. Your IP address and user-agent are shared with Google along with performance and security metrics to ensure quality of service, generate usage statistics, and to detect and address abuse.