3.3.1. OLEMASOLEVAD RESSURSID

Spaanias on keskkonnavastutuse seaduse alusel käitajatele seadusega ette nähtud kohustus viia läbi riskihindamine, et määrata kindlaks tegevuse riskistsenaariumid, hinnata neid stsenaariume esinemise tõenäosuse ja keskkonnakahju indeksi alusel ning seejärel valida stsenaarium, mis moodustab 95% riskist.

Spaania ökoloogilise ülemineku ja demograafiliste väljakutsete ministeerium   on välja töötanud kolm vahendit (ARM-IDM-MORA), mis aitavad ettevõtjatel koostada keskkonnariski hinnanguid ja arvutada kohustusliku rahalise tagatise suurust.

Modelo de Oferta de Responsabilidad Ambiental (MORA), 2014 arvutab võimalikke keskkonnakahjude heastamise kulusid. MORA-mudel on mittekohustuslik järelmudel keskkonnakahjustuste potentsiaalsete heastamiskulude arvutamiseks. See nõuab teavet kahju tekkimise koha, kahju põhjustava teguri (nt kütus, tulekahju), kahjustatud loodusressursside ulatuse (nt liikide arv, pinnase või vee kogus) ja kahju pöörduvuse kohta. MORA-mudel sisaldab keskkonnaandmeid Hispaania kohta, valib parima taastamismeetodi (mida saab kohandada) ja sisaldab taastamismeetodite ühikuhindu. Vaatlusalused vastuvõtjad on vesi (põhjavesi, jõed, meri), pinnas, liigid ja elupaigad. Selle suurim potentsiaal on ex-ante meetodina, kuigi seda võib kasutada ka ex-post hindamiste abistamiseks.

Keskkonna riskihindamise (ARM) vahend aitab käitajatel koostada keskkonnariski hinnanguid.

Keskkonnakahju indeks (IDM) võimaldab käitajal hinnata keskkonnakahju tõsidust iga keskkonnariski hindamisel tuvastatud riskistsenaariumi puhul. See võimaldab võrrelda erinevaid stsenaariume ja valida võrdlusstsenaariumi, mis on aluseks kohustusliku finantstagatise summa arvutamisel.

Moned sektorid on väidetavalt välja töötanud oma tööstusharu jaoks elektroonilised keskkonnariskianalüüsid, mis on ühendatud MORA rakendusega, mis automaatselt hangib hinnangulised taastamiskulud oma riskistsenaariumide jaoks, mis on väga kasulik riskijuhtimise eesmärgil.

Pärasem teave hispaania keeles on esitatud järgmisel lingil: Modelo de Oferta de Responsabilidad Ambiental (MORA), 2014. 

Vahendite ingliskeelne versioon on kättesaadav aadressil

https://servicio.mapama.gob.es/mora/login.action?request_locale=en.

Ingliskeelne juhendmaterjal vahendite kohta on kättesaadav järgmisel lingil Seaduse rakendamise juhenddokument. Saadaval on ka Brošüür 

Iirimaa on välja töötanud ka (Guidance on assessing and costing environmental liabilities’ keskkonnakohustuste hindamise ja kuluarvestuse juhendi, et hinnata õnnetusjuhtumitest (st ettenägematut kohustused) tulenevaid võimalikke kohustusi.  See on kättesaadav järgmisel lingil http://www.epa.ie/pubs/advice/licensee/fp/. Esimene samm on standardne riskihindamine (mis põhineb Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni standarditel), et tuvastada, analüüsida ja hinnata võimalikke riske, mida tuleb käsitleda. Juhendis on esitatud mittetäielik loetelu riskidest, mis tavaliselt esinevad järgmiste rubriikide all: kütuse ladustamine; lahtiste ainete ladustamine ja käitlemine (kemikaalid, lahustid, piim jne); tootmine; jäätmekäitlus; õhutõrje; heitvee töötlemine; drenaaž; prügila; tulekahju; ilmastik; liiklus; ja pärand. Riskid on järjestatud tähtsuse järjekorda nende tõenäosuse ja tagajärgede korrutise alusel. Seejärel tehakse ettepanekud riskide maandamiseks, määratakse riskide omanikud ja määratakse rakendamise ajakava.

Teises etapis määratakse kindlaks, kvantifitseeritakse ja hinnatakse tõenäoline halvim võimalik stsenaarium. See on potentsiaalne sündmus, mis tekitab maksimaalse keskkonnavastutuse (st kõrgeim tagajärgede skoor eespool). Tõenäoliselt halvimat stsenaariumi kirjeldatakse üksikasjalikult järgmiselt:

• kaotatud materjalide tüübid
• kaotatud materjalide kogus
• kaasatud teed
• mõju laad ja ulatus
• vajalikud kontrolli- ja heastamismeetmed

Hollandi mudel on välja töötatud vahendina pädevatele asutustele, kes vastutavad Seveso ettevõtete ja IED I lisa 4. kategooria ettevõtete (keemiatööstus) lubade väljaandmise eest Hollandis, et aidata määrata kindlaks rahalise tagatise suurus, mis on vajalik keskkonnakahjustuste kõrvaldamise kulude katmiseks.   Hollandi mudeli tõlge on esitatud II lisas. 

4. peatüki (mis sisaldab meetodit) ingliskeelne tõlge on esitatud IMPELi aruande 2017/22, ajakohastatud 2018. aasta II lisas, mis on kättesaadav aadressil https://www.impel.eu/projects/financial-provision-what-works-when/

Mudeli aluseks on eeldus, et ettevõttel on ajakohane ja kehtiv luba ning et ettevõte täidab oma keskkonnakohustusi.  Mudeli loogika põhineb pigem mõjudel kui riskidel ning lähtekohaks on võetud ettevõtte sulgemine (pankrot) vahejuhtumi tagajärjel.  Seda seetõttu, et selline ettevõtte sulgemine hõlmab automaatselt avaliku sektori kulusid, mis võivad tuleneda ettevõtte tavapärasest lõpetamisest.

Eeldusel, et ettevõte järgib oma ajakohastatud luba, tekivad ettevõtte sulgemise (pankroti) korral keskkonnajuhtumi tõttu keskkonnakulud varude ja jäätmete kõrvaldamiseks ning pinnase, pinna- ja põhjavee saastatuse likvideerimiseks. Keskkonnaga mitteseotud kulud (nt majanduslik kahju) ei ole mudeli osa.

Loa andjad saavad mudeli hõlpsasti täita teabega, mida ettevõtted peavad juba loa taotlemisel esitama. Pärast piiratud arvu etappide läbimist annab mudeli rakendamine tulemuseks finantstagatise summa, millega saab ettevõtte sulgemise korral (suures osas) katta kõik tagastamatud keskkonnakulud.

Kolme komponenti määravad finantstagatise ulatuse:

1. Jäätmete kõrvaldamise ja töötlemise kulud;
2. Mulla ja põhjavee taastamine; ja
3. Pinnavee puhastamine ja korrastamine.

Finantse tagatise kogusumma määratakse kolme komponendi arvutatud kulude liitmisel. 

Välisriikide naftareostuse likvideerimise fondide nõuete kohta on märkimisväärne hulk teavet International Oil Spill Funds (rahvusvaheline naftareostuse kompensatsioonifond) veebisaidil. Uuringutes on uuritud seoseid eelkõige selliste teguritega nagu süsivesinike tüüp ja lekkinud kogus. Samuti on püütud välja töötada valemeid ja mudeleid, kasutades neid tegureid ja muid tegureid, nagu geograafiline asukoht, rannajoone tüüp, keskkonna- ja sotsiaalmajanduslikud omadused ning puhastusstrateegia. Kuigi neid tuleks vaadelda ettevaatlikult, arvestades andmekogumite piiranguid ja tegeliku elu keerukust, on need soovituslikud võimalikud lähenemisviisid valemite või vaikeväärtuste väljatöötamiseks.