Neile, kui on kindlaks määratud konkreetne finantseerimisvorm, on vajalik finantseerimise pidev hooldus ja järelevalve kogu tegevuse kestuse jooksul. See võib olla nii lihtne, kui tagada, et rahalisi vahendeid, näiteks kindlustust või garantiid, uuendatakse, või see võib hõlmata põhjalikumat uurimist, kas ettevõtja vastab jätkuvalt finantstestidele, näiteks juhul, kui tegemist on isevarustamisega. Reguleerivad asutused peaksid kaaluma kasu, mis tuleneb selle valdkonna heade tavade levitamisest ja jagamisest ning ühendatud tööst teiste asutuste vahel, kes on seotud tegevuse lubamise, reguleerimise ja järelevalvega.
Praktikad, mida reguleerijad peaksid kaaluma iga eri liiki finantsteenuse osutamise kontrollimiseks ja järelevalveks, on üksikasjalikult kirjeldatud allpool. Enne nende käsitlemist võib teha kaks üldisemat märkust, mis kehtivad kõigi allpool käsitletud meetmete suhtes:
- Käitlejale võiks panna kohustuse teavitada reguleerivat asutust igast olulisest muutusest tema finantsseisundis või ettevõtte likvideerimise taotluse esitamisest või otsuse vastuvõtmisest. See annaks reguleerivale asutusele ette teatada igast ettevõtja maksejõuetuse või likvideerimismenetluse algatamisest või võimalikust algatamisest.
- Reguleerijatel peaks olema selge, eelnevalt ettevalmistatud tegevuskava, kui ettevõtja või tema emaettevõtja ei ole enam võimeline täitma algselt esitatud rahalisi kohustusi. Näiteks peaks olema olemas plaan, kuidas toimida juhul, kui isekindlustav ettevõtja või emaettevõtja, kes annab emaettevõtja tagatise, ei ole enam võimeline täitma finantsteste.
Kesksed tegurid üksikute finantssätete jälgimiseks on esitatud jaotistes:
- Finantseerimisasutuse garantii
- Sularahahoiused
- Varale esitatav tasu
- Emaettevõtte garantii ja omakapitali
- Kutsefond/-pool
- Keskkonnakahjustuste vastutuskindlustus.