Riigi tasandil on olemas mitmesugused üldised keskkonnafondid, mida riigid saavad teoreetiliselt või praktiliselt kasutada keskkonnakohustuste täitmiseks, kui ettevõtja ei täida oma kohustusi. Neid võib rahastada üldisest maksustamisest või saastavatele tavadele suunatud maksudest ning neil võib olla ka muid eesmärke, näiteks keskkonnaalgatuste rahastamine üldiselt.
Seda peetakse erinevaks ‘investeerimisfondide või -basseinide’, mis on palju sihipärasemad vahendid nii nende rahastamise (konkreetsed kohustused ja kohustused täitvate ettevõtjate poolt) kui ka nende kasutamise (tavaliselt ainult tagavaraks, et lahendada kõnealuste ettevõtjate kohustuste täitmatajätmist) osas.
Selliseid üldisi keskkonnafonde ei käsitleta siinkohal lähemalt.
ELi tasandil loodi 2002. aastal ELi solidaarsusfond pärast suuri üleujutusi Austrias, Tšehhi Vabariigis, Prantsusmaal ja Saksamaal. Fondi eesmärk on võimaldada ELil ‘reageerida [suurele loodusõnnetusele] kiiresti, tõhusalt ja paindlikult’. Välja arvatud Prestige'i põhjustatud kahjude puhul, aga fondist ei ole ette nähtud ega rahastata inimtegevusest tingitud katastroofi. Lisaks ei anna ELi solidaarsusfond rahastamist, kui kahju on kindlustatav.
ELi Komisjon avaldas 2013. aastal aruande uuringu, et uurida fondi loomise võimalikkust, et katta keskkonnavastutus ja tööstusõnnetustest tulenev kahju.
.