Es on kolm peamist isikute kategooriat, keda võib vastutusele võtta: emaettevõtjad, direktorid ja juhatuse liikmed ning laiem kategooria ‘seotud isikud’.
Emaettevõtjad
Es võib esineda juhtumeid, kus ettevõtja emaettevõtja (st aktsionär) võib vastutada keskkonnakohustuste eest. Enne nende arutamist tuleb rõhutada kahte äriühinguõiguse aluspõhimõtet, mis kehtivad paljudes, kui mitte enamikus jurisdiktsioonides. Esiteks käsitletakse iga äriühingut asutamisel oma aktsionäridest (nt emaettevõtjast) eraldi juriidilise isikuna. See tähendab, et aktsionärid ei saa tavalistel asjaoludel vastutada äriühingu võlgade ja kohustuste eest. Teiseks on aktsionäridel (nt emaettevõtjatel) piiratud vastutus, mis tähendab, et kui äriühing peaks muutuma maksejõuetuks, peavad nad panustama ainult nende aktsiate eest maksmata jäänud summa (kui see on olemas), mida nad äriühingus omavad. See, mil määral neid kahte põhimõtet järgitakse konkreetses jurisdiktsioonis, sõltub selle riigi õigustraditsioonist. Näiteks mõnedes jurisdiktsioonides eiratakse eraldiseisva juriidilise isiku põhimõtet kergemini kui teistes.
Kui emaettevõtjat tuleb vastutusele võtta, tekib tema vastutus tavaliselt kahel juhul. Esiteks, kui õigusaktide tõlgendamisel leitakse, et emaettevõtja on ‘vastutav isik’. Seda nimetatakse sageli ‘otseseks’ vastutuseks. Näiteks kui vastutavaks isikuks peetakse isikut, kes ‘haldab’ või ‘kontrollib’ asjaomast tegevust (nt ELi ELD), siis on vastutavaks isikuks emaettevõtja, kes on leidnud, et ‘haldab’ või ‘kontrollib’ tegevust. Ameerika Ühendriikide ülemkohtu kohtupraktikas (United States v Bestfoods, 524 U.S. 51 (1998)) on sätestatud, et Ameerika Ühendriikide õiguse kohaselt on asjaolusid, mille korral võib emaettevõtjat pidada oma tütarettevõtja rajatise ‘käitajaks’. Kuid need asjaolud on piiravad ja hilisemad kohtud on neid kitsalt tõlgendanud.
Teiseks võib emaettevõtjat pidada vastutavaks oma tütarettevõtja võlgade ja kohustuste eest. Seda nimetatakse sageli ‘kaudseks’ või ‘tuletatud’ vastutuseks. Tuleb märkida, et see vastutuse vorm erineb oluliselt esimesest kategooriast, kus emaettevõtja vastutab oma oma tegevuse eest. Kaudne (või tuletatud) vastutus võib tekkida siis, kui tütarettevõtja ‘ettevõtte eesriie’ on läbitud või eemaldatud. Äriühinguõiguses on väljend ‘ettevõtte loor’ metafoorne termin selle põhimõtte kohta, et kui äriühing on asutatud, on ta oma aktsionäridest eraldiseisev juriidiline isik, kellel on oma õigused ja kohustused. Kui ‘ettevõtte loor’ on ‘läbitud’ või ‘eemaldatud’, jätavad kohtud tütarettevõtte iseseisva juriidilise isiku tähelepanuta, pannes selle võlad emaettevõtte (või üldisemalt selle aktsionäride) kanda. Jällegi, millises ulatuses on see võimalik, sõltub konkreetse jurisdiktsiooni õigustraditsioonist. Mõnedes jurisdiktsioonides on siiski konkreetselt ette nähtud selline vastutus, kui tütarettevõtja muutub maksejõuetuks või pankrotistub. Näiteks võib tuua Prantsusmaal 2010. aastal vastu võetud Grenelle 2 õigusaktid. Õigusaktid sisaldavad sätteid, mis võivad nõuda, et likvideeritava tütarettevõtte emaettevõtja maksaks osaliselt või täielikult keskkonnakahjustuste kõrvaldamise kulud kindlaksmääratud rajatistes, kui emaettevõtja hooletus aitas kaasa tütarettevõtja varade kaotamisele.
Juhatajad ja ametnikud
Kui ka emaettevõtjate puhul, võivad mõnes jurisdiktsioonis ka direktorid ja juhatuse liikmed olla otsese või kaudse (või tuletatud) vastutusega keskkonnakahjustuste kõrvaldamise eest.
Ehk kõige tuntum juhtum on Northstar Aerospace (Canada) Inc., mis tegutses aastatel 1981-2010 helikopterite ja õhusõidukite osade tootmisüksuses Cambridge'is, Ontarios. Pärast ettevõtte pankrotti 2012. aastal kohustas Ontario keskkonnaministeerium 12 Northstari endist direktorit ja ametnikku võtma meetmeid, et kõrvaldada trikloroetüleen ja kuuevalentne kroom põhjavees, mis rändas rajatisest elamupiirkonda. Reguleeriv asutus oli varem nõudnud, et Northstar viiks läbi taastamistööd. Juhtum lahendati lõpuks 4,75 miljoni Kanada dollari eest.
Es on olemas ka Iirimaa kõrgema kohtu praktika nii otsese (Ronan vs. Clean Build Ltd) kui ka otsese (Ronan vs. Clean Build Ltd. ja Cork CC v O’Regan) kui ka kaudse (või tuletatud) (Wicklow CC v Fenton ja Environmental Protection Agency v Neiphin Trading Ltd) juhatuse liikmete vastutuse kohta.
Es võib olla ka võimalus võtta direktorid isiklikult vastutusele maksejõuetuse või likvideerimise seaduse sätete alusel olukorras, kus nad on käitunud hooletult või rikkunud oma kohustusi äriühingu suhtes, näiteks Ühendkuningriigis 1996. aasta maksejõuetusseaduse paragrahvi 212 sätted.
Seotud isikud
Austraalia Queenslandi valitsus muutis 2016. aastal 1994. aasta keskkonnakaitseseadust (Qld), et volitada keskkonna- ja muinsuskaitseministeeriumi andma korralduse ‘seotud isikutele’ keskkonnakahjustuste kõrvaldamiseks, kui käitaja alustab ametlikku maksejõuetusmenetlust (haldus-, likvideerimis- või pankrotihaldusmenetlust) ja ei suuda seega maksta keskkonnakahjustuste kõrvaldamiseks, mille eest ta vastutab.
‘seotud isikud’ ‘vastutuse ahela’ muudatuste kohaselt on: valdusettevõtja (st. ettevõtja emaettevõtja); sidusettevõtja, kellele kuulub maa, millel ettevõtja teostab või on teostanud kindlaksmääratud tegevusi, näiteks kaevandamist; või muu isik, kes teostab või on teostanud keskkonnaloa alusel tegevusi, mis põhjustavad või võivad põhjustada keskkonnakahju.