Kriteeriumid otsese kahjuohu kindlakstegemiseks

Kunst. 2, lõige 2. 9 ELD määratleb “otsene kahju oht” kui “piisav tõenäosus, et lähitulevikus tekib keskkonnakahju”.
Praktilistes tabelites sisalduvat teist kontrollnimekirja võib kasutada keskkonnavastutuse direktiivi (ELD) kohase otsese keskkonnakahju ohu juhtumite kindlakstegemiseks.

Kaitsekahju vahetu ohu olemasolu hindamiseks tuleks kasutada allika-tee-retseptori (SPR) põhimudelit. Põhimudel seisneb allikas-tee-retseptorite vahelise seose leidmises. Kui SPR seos leiab kinnitust, tuleks kaaluda otsest kahjuohtu.
Otsese kahjuohu hindamisel rakendatav SPR-mudel peaks seejärel arvestama kõiki tegelikke kahjulikke sündmusi (esmased allikad, sekundaarsed allikad jne), kõiki tegelikke ja võimalikke levikuteid (otseseid ja kaudseid) ning kõiki tegelikke ja võimalikke vastuvõtjaid/sihtmärke ELDga kaitstavate loodusvarade hulgas.
Otsese kahjuohu kindlakstegemine tähendab, et ettevõtja peab võtma ennetavaid meetmeid kahju ärahoidmiseks. Seega on otsese kahjuohu mõiste seotud areneva või potentsiaalselt areneva olukorraga, mitte stabiilse ja püsiva olukorraga.
Teine oluline aspekt otsese kahjuohu tuvastamisel on see, et loodusvarad võivad olla kas juba kahjustusteguritega kokku puutunud (kahjulikud mõjud on juba tekkinud) või olla ohus, et nad võivad kahjustusteguritega kokku puutuda (kahjulikud mõjud veel puuduvad).
Seda aspekti järgides võimaldab otsese kahjuohu hindamine kasutada ettevaatuspõhimõtet, mis eeldab järgmist kontseptsiooni: kui ei võeta ennetavaid meetmeid, siis võib öelda, et keskkonnakahjustusi ei teki ilma igasuguse põhjendatud kahtluseta?
Sellest tulenevalt on võimalik kasutada ettevaatuspõhimõtet selle asemel, et määrata kindlaks, kas kahjulikud mõjud võivad muutuda piisavalt oluliseks, et tekitada lähitulevikus keskkonnakahju.
Sellega seoses on par. 72 EL COM teatis K(2021) 1860 lõplik ütleb, et ennetusmeetmete kohaldamiseks ja kahjustustegurite koheseks juhtimiseks tähendab kiire hindamise vajadus, et tuleb tugineda kergesti kättesaadavatele andmetele ja teha nende põhjal järeldusi. Üldine teave kahjustustegurite olemuse ja loodusvarade kahjuliku mõju kohta on sageli võtmetähtsusega, kuna ei pruugi olla aega oodata, et selguksid kohaspetsiifilised üksikasjad. Sellistel asjaoludel on vajalik ettevaatuspõhimõtte kohaldamine.
Peale selle on joonealuses märkuses 92 ELi KOM(2021) 1860 lõplik öeldud, et mõnes olukorras on väga raske hinnata keskkonnakahjustuse olulisust ja eelkõige selle vahetut ohtu. See võib olla tingitud erinevatest põhjustest, näiteks võib hädaolukorras puududa teave. Sellistes olukordades võib ettevaatuspõhimõte mängida võtmerolli, kuna see õigustab sekkumist mõistliku veendumuse alusel. See võimaldab vajalike ennetusmeetmete võtmist ja vastava haldusmenetluse algatamist.
Otsese keskkonnakahjustuse ohu hindamine eeldab järgmise 5 elemendi kontrollimist:
1) käimasoleva kahjustava sündmuse või veel aktiivsete kahjustustegurite olemasolu (nimelt areneva või potentsiaalselt areneva olukorra olemasolu)
2) kahjustada võivate ELD loodusvarade olemasolu
3) tegelike või potentsiaalsete kokkupuuteviiside olemasolu, mis seovad kahjustava sündmuse ja/või kahjustustegurid kahjustada võivate ELD loodusvaradega
4) kahjustustegurite ja/või kahjulike mõjude kooskõla kahjustada võivate ELD loodusvarade võrdlusmõistetega (vastavalt ELD-le)
5) “piisava tõenäosuse olemasolu, et lähitulevikus tekib keskkonnakahju”, mida võib hinnata 5 alamelemendi alusel, näiteks:
5.a Kahjustava sündmuse ja kahjustavate tegurite püsivuse periood (See alamelement muutub oluliseks, kui kahjustav sündmus ja kahjustavad tegurid ei kustu kiiresti, vaid jäävad mõneks ajaks aktiivseks);
5.b Kahjustuse esinemise sagedus (juhul kui kahjustav sündmus ei ole ainulaadne heide, sündmus või intsident) ja kahjustustegurid (See alamelement muutub asjakohaseks, kui kahjustav sündmus on ainulaadne, kuid tõsine või kui kahjustav sündmus ei ole tõsine, kuid on mitmekordne ja sagedane aja jooksul);
5.c Kahjustegurite suurus, ulatus ja ohtlikkus seoses ELD loodusvaraga¹  (See alamelement muutub asjakohaseks, kui kahjustustegurite suurus, ulatus ja ohtlikkus võivad ELD loodusvarale oluliselt mõjuda);
;
5.d ELD loodusvarade lähedus kahjustava sündmuse ja/või kahjustustegurite suhtes (See alamelement muutub asjakohaseks, kui ELD loodusvara on lähedal ja kättesaadav kahjustava sündmuse ja/või kahjustustegurite jaoks); ja
5.e ELD loodusvarade kahjustusteguritega kokkupuute ulatus (See alamelement muutub asjakohaseks, kui ELD loodusvara on kahjustusteguritele haavatav ja (kvantitatiivselt ja ajaliselt) tugevalt avatud).
Esimesed 4 elementi võimaldavad hinnata võimaliku otsese kahjuohu olemasolu tingimusi (eelkontroll), samas kui 5. element (kontroll “piisava tõenäosuse määramiseks, et keskkonnakahju tekib lähitulevikus”), mis koosneb 5 alamelemendist, võimaldab hinnata, kas on piisav tõenäosus, et keskkonnakahju tekib lähitulevikus, st kas on olemas otsene kahjuoht.
5 alamelemendi kombineeritud hindamisel võib tekkida tingimus, et keskkonnakahju tekkimine lähitulevikus on piisavalt tõenäoline. Igaüks neist võib eraldi olla tingimus, et tekib tõenäosus, et keskkonnakahju tekib lähitulevikus (vt praktilised tabelid), kuid vajalik on nende üldine hindamine. See tähendab, et nii:
-     otsene kahju oht ei saa tuleneda ainult ühest alamelemendist; ja
-    Vahetu kahju oht võib tekkida ka siis, kui kõik alamelemendid ei ole asjakohases seisundis.
Eespool toodud 5 elemendi hindamise valguses võib ettevaatuspõhimõtet kasutada teatud juhtudel, eriti sellistel asjaoludel, nagu need, mida on mainitud par. 72 ja joonealune märkus 92 ELi KOM teatises K(2021) 1860.
Sellega seoses võib olla kasulik kaaluda võimalust kohaldada teatavatel juhtudel vihjeid ja tõendeid ka otsese kahjuohu puhul. Tegelikult võivad need kujutada endast kahte erinevat käivitajat sekkumiseks ennetavate meetmete menetluste kaudu, mis on ette nähtud artiklis 1. eLD² 5 ette nähtud meetmeid.  
Tegelikult võib vahetu kahjuohu vihjete kindlaksmääramine vastata vahetu kahjuohu kindlaksmääramisele ettevaatuspõhimõtet kasutades, samas kui vahetu kahjuohu tõendid võivad vastata vahetu kahjuohu kindlaksmääramisele ilma ettevaatuspõhimõtet kasutamata.
Eriti sellistel asjaoludel, nagu need, mida on mainitud par. 72 ja joonealune märkus 92 ELi teatise KOM(2021) 1860, võib otsese kahjuohu vihjeid sisaldav kindlaksmääramine olla mõistlik tõend, et käivitada sekkumine ELD^3 4 kohaste ennetusmeetmete menetluste abil.

Märkus: ELD kohase vahetu ohu tuvastamise menetlus ei tohiks piirata keskkonnaametnike (kohapeal) või käitajate viivitamatut sekkumist
. kohapealseid meetmeid (nt hädaolukorra, ohjeldamise ja leevendamise meetmed), kui seda peetakse vajalikuks, ning seejärel teavitada sellest ELD pädevat asutust.