Keskkonnakahju on ELDs määratletud kaitstavate liikide ja looduslike elupaikade kahjustamise, veekahjustuse ja pinnasekahjustuse all. Nende määratluste keskmes, kuid kahju määratlusest puudub olulisuse mõiste. Kahjutegurite viivitamatut ohjamist või heastamismeetmeid nõutakse keskkonnariski direktiivis ainult siis, kui kahjulik mõju on tunnistatud oluliseks. Keskkonnakahjustuse vältimise meetmed on nõutavad ainult siis, kui kahjulik mõju muutub oluliseks või eeldatavalt muutub oluliseks. ELi KOM teatises on loetletud mitmeid kaalutlusi, mida tuleks kohaldada, et tagada ühtne arusaam olulisuse hindamisest, sealhulgas asjaolud, mille puhul tekib vajadus hinnata olulisust, olulisuse hindamise eesmärk, õiguslik vastutus hindamise läbiviimise eest, hindamise kontekst(id), hindamise fookus, hindamise läbiviimine ja olulisuse määramine1.
Teatises märgitakse, et “Mõjude olulisus ei sõltu tingimata sellest, kas need esinevad suures ulatuses. Mõiste, mis on “oluline”, on seotud mõõdetavate kahjulike muutuste ja kahjustuste mõistega, mis leidub “kahju”2 määratluses.
Teatises käsitletakse iga keskkonnakahjustuse liiki, kaitstavaid liike ja looduslikke elupaiku, vett ja maad, asjaomase loodusressursi või -teenuse materiaalset ja geograafilist ulatust, selle loodusressursi või -teenuse kahjuliku mõju võrdlusmõisteid ja olulisuse hindamist.
Tuleb märkida, et loodusvarade teenuse kahjustamine, kui puudub oluline kahjulik mõju loodusvarale, ei kujuta endast keskkonnakahjustust ELD 3 alusel.
2 ELi KOM teatise punkt 78.
3 ELi KOM teatise punkt 146.