IMPEL projects

Reset filters

1998 1999 2000 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

1999 2004 2005 2006 2007 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2021 2022 2024

Vesi ja maa Valdkondadevahelised vahendid ja lähenemisviisid Looduskaitse Jäätmed ja TFS Tööstus ja õhk

Käimasolev Lõpetatud

Filter by tags

good practice water

Sector

soil

action

enforcement

topic/legislation

Waste Shipments Directive

Vee ja maa tervendamine
Tags: water
2021
Käimasolev
Saastatud alade haldamine on protsess, mis on liikmesriikides erineva kiirusega. See tuleneb osaliselt õigusaktide erinevusest, mis tähendab erinevaid määratlusi, nagu näiteks "potentsiaalselt saastunud alad", "saastunud alad", "tervendatud alad". Seetõttu käivitas Euroopa Komisjon ja Teadusuuringute Ühiskeskus koos EMP-EIONET võrgustikuga algatuse, et leida ühiseid määratlusi ja 2018. aastal liikmesriikides läbiviidud uuringut (https://ec.europa.eu/jrc/en/publication/statuslocal-soil-contamination-europe-revision-indicator-progress-management-contaminated-sites), mille tulemusel määratleti 6 objekti staatust.
[Read more]

Rakendamise väljakutse 2021
2021
Lõpetatud
IMPEL on viimastel aastatel läbi viinud mõned sarnased uuringud, mis andsid palju kasulikku teavet. Olukord on aga dramaatiliselt muutunud, kuna paljud riigid on kuulutanud välja kliimaalase hädaolukorra, teadlikkus plastikust on tohutult tõusnud ja bioloogiline mitmekesisus on vähenenud kogu maailmas. Olukorda on oluliselt halvendanud käimasolev COVID-19 pandeemia, mis on märkimisväärselt rööbastelt rööbastelt tagasilükanud regulatiivsed programmid ning mõjutab lõppkokkuvõttes avaliku sektori eelarvet ja nende finantse, kes peavad järgima keskkonnaalaseid õigusakte. See töö on vajalik, et täielikult kindlaks teha ja kvantifitseerida need esilekerkivad probleemid ning püüda välja tuua võimalused ja lahendused, et toetada regulatiivset kogukonda. Töö annab otsest teavet ka mitmeaastase strateegilise kava koostamiseks alates 2022. aastast.
[Read more]

Kliima hädaolukorra katusprogramm
2021
Käimasolev
Kliimaga seotud hädaolukorra väljakuulutamine (nagu ka kasvav teadlikkus plasti mõjust, bioloogilise mitmekesisuse vähenemisest ja nüüd ka ülemaailmse pandeemia mõjudest ja võimalikust rohelisest taastumisest) mõjutab põhjalikult poliitikat, seda, kuidas me reguleerime, ja neid, keda me reguleerime. Surve aidata kaasa kasvuhoonegaaside vähendamisele, süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisele või rohelise taastumise toetamisele kasvab, kuid vaid vähestel reguleerivatel asutustel on õiged vahendid nende küsimustega tegelemiseks. Käesoleva programmiga loodetakse neid probleeme lahendada, töötades välja vahendid ja lähenemisviisid, mida reguleerivad asutused saavad kasutada nende esilekerkivate probleemide lahendamiseks. Tehakse ettepanek koostada tööprogramm, mis hõlmab ajavahemikku 2021-2024.
[Read more]

IMPELi minikonverents vastavuse tagamise kohta
2022
Lõpetatud
Teadmised paljude regulatiivsete jõustamisvahendite edukast rakendamisest on regulatiivsetes ringkondades sageli piiratud. Neid vahendeid ja lähenemisviise on vaja tutvustada, et aidata reguleerivatel asutustel muuta oma tegevust tõhusamaks ja tulemuslikumaks ning tagada lõppkokkuvõttes keskkonnakaitse kõrge tase.
[Read more]

Suur/pisike TFS projekt
2021
Käimasolev
Mitme aasta ja mitme IMPEL-projekti jooksul on projekti algatajad tuvastanud, et mitu TFS-inspektorit on koos teinud tuhandeid kontrolle TFSi valdkonnas. Kõigi nende kontrollide tulemusena on nad omandanud põhjalikud teadmised piiriülese jäätmesaadetise füüsilise kontrolliga seotud õigusaktidest. Vaatamata mitmetele õigusaktide muudatustele ja nende läbivaatamisele, puudub siiski endiselt side seadusandjate ja kohapealsete inspektorite vahel, kui tegemist on mõne õigusakti üksikasjadega. Need "üksikasjad" võivad olla sellised, kus õigusaktidega on teatud kavatsused, kuid kuna ELi tasandi seadusandjate ja veoettevõtete kontrollijate vahel on pikad kommunikatsiooniliinid ja paljud asutused, ei pruugi selliseid "üksikasju" iga riigi prioriteedid komisjoni suhtes kõrgemale tõsta, sest need on lihtsalt "üksikasjad".
[Read more]

Ebaseadusliku põhjavee puurimise ja veevõtmise vastu võitlemine (TIGDA)
2021
Käimasolev
Põhjavesi on ja jääb väärtuslikuks ressursiks keskkonna ja erinevate inimtegevuste jaoks. Keskkonna- ja inimtekkeline surve sellele ressursile hõlmab muu hulgas kliimamuutusi (põud, üleujutused jne), (liigset) veevõttu ja reostust (punkt- ja hajureostus). Vee korduvkasutamine, vee puhverdamine ja infiltratsioon on mõned võimalikud meetmed, et vähendada meie vajadust värske põhjavee järele ja täiendada selle varusid. Sellest hoolimata on põhjavee puurimine ja võtmine erinevatel eesmärkidel jätkuvalt vajalik. Põhjaveepuudus ei ole enam ainult kuivade või Vahemere piirkonna riikide probleem. Hiljutised pikaajalised põuaperioodid on korduvalt teinud selgeks, et põhjaveevarusid tuleb hoolikalt hallata (nii veevõtmine kui ka taastamine) kõigis Euroopa liikmesriikides ja riikides.
[Read more]

BIOVAL - ökosüsteemide taastamise arvutamine
2020
Käimasolev
Endiselt puudub teadlikkus metsloomadega seotud kuritegevuse mõjust ökosüsteemidele ja kaitsealustele liikidele. Kuidas seda kahju arvutada, et see oleks kasulik ja usaldusväärne vahend süüdistuse esitamise ja kohtumenetluse ajal, on teema, mida tuleb edasi uurida. Mõned head näited on juba olemas. Näiteks Soomes on prokurör kohustatud töötama nn hinnakirjaga, mis arvutab ökosüsteemidele ja kaitsealustele liikidele tekitatud kahju. See varieerub väiksematest rikkumistest kuni looduslike kuritegudeni, kus on tegemist raskete ohustatud liikidega.
[Read more]

Euroopa merealade piiriülene läbilõige
2020
Käimasolev
Mitmed uurimisasutused on aastaid töötanud vaalaliste seirega, kasutades vaatlusplatvormina suuri laevu ja parvlaevu. Kaks peamist Euroopa võrgustikku on ISPRA juhitud FLT MED NETwork ja ORCA juhitud Atlandi võrgustik (mis avaldab igal aastal Euroopa vaalaliste olukorra kohta aruande). Võrgustikud laienevad ka Vahemere piirkonna lõunapoolsetele riikidele (näiteks Tuneesia ja Maroko). Kõik erinevate uurimisasutuste rühmajuhid peavad kindlasti kohtuma ja tugevdama koostööd, parimaid tavasid, parandama ühiseid uurimis- ja seireprotokolle ning laiendama uuringute ulatust.
[Read more]

Strateegiline võrgustikukoostöö
2020
Käimasolev
Suur osa IMPELi jäätmekäitluse ja jäätmekäitluse klastri tööst keskendub jäätmete piiriülese liikumise nõuetele vastavusele. Kuna suur osa jäätmesaadetistest on suunatud väljaspool Euroopat asuvatesse riikidesse, on oluline omada häid kontakte nende sihtriikide ametiasutustega. Enamikul IMPELi liikmetel on nende kaugete riikidega minimaalsed kontaktid. Kahjuks on keskkonnakahjustused, nagu e-jäätmete ladestamine Aafrikas ja plastide ladestamine Aasias, üsna tavalised ja me näeme, et toimub suur hulk struktuurilist ebaseaduslikku liiklust. Turg on dünaamiline ja hiljutiste poliitiliste arengute, näiteks Hiina impordikeelu tõttu on Euroopa ametiasutustel raske kursis tegeliku olukorraga. Sellistel juhtudel on rahvusvaheline koostöö hädavajalik.
[Read more]

Põhjavee reostuse suundumuse pöördumine
2020
Käimasolev
Art. 4 kohustab liikmesriike muu hulgas kaitsma, parandama ja taastama kõiki põhjaveekogumeid, et saavutada 2015. aasta detsembriks põhjavee hea seisund, ning rakendama meetmeid, mis on vajalikud saasteainete kontsentratsiooni märkimisväärse ja püsiva tõusutendentsi ümberpööramiseks. Tegelikult oli aga 2015. aastal 25 % ELi põhjaveekogumitest (ja näiteks 36 % Saksamaal) keemiliselt halvas seisundis, peamiselt põllumajandusest tuleneva nitraatide ja pestitsiididega reostuse tõttu. Lisaks sellele on Euroopa Keskkonnaagentuuri 2018. aasta aruande kohaselt põhjaveekogumite kogupindala, kus on tuvastatud reostuse kasvutrend, endiselt peaaegu kaks korda suurem kui pindala, kus reostustrend on vastupidine (9,9 % võrreldes 5,9 % pindalaga).
[Read more]