Põhjavee reostuse suundumuse pöördumine

Projekti kirjeldus ja eesmärgid

Kunst. 4 kohustab liikmesriike muu hulgas kaitsma, parandama ja taastama kõiki põhjaveekogumeid, et saavutada 2015. aasta detsembriks põhjavee hea seisund, ning rakendama vajalikke meetmeid, et pöörata ümber mis tahes oluline ja püsiv suundumus saasteainete kontsentratsiooni tõusus. Tegelikult oli aga 2015. aastal 25 % ELi põhjaveekogumitest (ja näiteks 36 % Saksamaal) keemiliselt halvas seisundis, peamiselt põllumajandusest tuleneva nitraatide ja pestitsiididega reostuse tõttu. Lisaks sellele on Euroopa Keskkonnaagentuuri 2018. aasta aruande kohaselt põhjaveekogumite kogupindala, kus on tuvastatud reostuse kasvutrend, ikka veel peaaegu kaks korda suurem kui pindala, kus reostustrend on vastupidine (9,9 % võrreldes 5,9 % pindalaga).

Sellest tulenevalt on ELis põhjavee kaitsega seoses tõsine rakendamispuudujääk ja ainult mõned liikmesriigid võivad näidata teatavat edu suundumuse ümberpööramise saavutamisel. Mõned liikmesriigid on viimaste aastate jooksul, viimati Saksamaa 2018. aasta juunis, Euroopa Kohtu hinnangul rikkunud nitraadidirektiivist tulenevaid kohustusi, kuna nad ei võtnud vajalikke lisameetmeid või tugevdatud meetmeid veereostuse vähendamiseks, kui selgus, et riiklik tegevusprogramm ei olnud piisav.

Projekti eesmärk on vähendada seda rakendamispuudujääki, uurides võimalikke vahendeid ja parimaid tavasid haldustasandil, eelkõige piirkondlike ja kohalike veeametite tasandil.