IMPEL 2013 konverents

Abstrakt

Konverentsi järeldused

Tunnistades rakenduslünka

Kaasajaline rakenduslünk Euroopas õõnestab võrdsete võimaluste loomist. Raske olukord Euroopa riikide majanduses on viinud ressursside kärpimiseni ja keskkonnaametites töötavate isikute ülekoormamiseni ning seetõttu on keskkonnalubade ja -inspektsioonide kvaliteet langenud. See viib (lõpuks) ühenduse keskkonnaalaste õigusaktide ebapiisava/ebapiisava rakendamiseni ning põhjustab riske inimeste tervisele ja keskkonnale. Seetõttu tuleb teha rohkem, et tugevdada rakendamist ja tagada vajalikud ressursid, et saavutada parem keskkond Euroopas ja vältida rakendamata jätmisest tulenevaid kasvavaid sotsiaalseid ja majanduslikke kulusid. Tuleb süstemaatilisemalt hinnata tegelikke rakendusprobleeme, mida kohapeal kogetakse, ning praktikud peaksid olema kaasatud praktiliste lähenemisviiside ja lahenduste leidmisse ja rakendamisse tekkinud probleemidele.

Ühendatud ja jõustatavam poliitika ja õigusaktid

Praktikud saavad mängida võtmerolli õigusaktide väljatöötamisel, et tagada nende praktiline kohaldatavus ja jõustatavus. Praktikute kaasamiseks ja nende praktiliste teadmiste paremaks kasutamiseks tuleks kasutada süstemaatilisemaid lähenemisviise ja vahendeid. Rohkem jõupingutusi tuleb teha regulatiivsete nõuete ühtlustamiseks ja lihtsustamiseks, et vähendada bürokraatiat ja lihtsustada ettevõtjate jaoks õiget tegutsemist. Keskkonnajuhtimise läbipaistvust on võimalik suurendada, et parandada sidusrühmade, kodanikuühiskonna ja kodanike osalemist. On vaja lihtsustada, ühtlustada ja muuta kättesaadavamaks teave, mis on vajalik keskkonnaõiguse parema järgimise toetamiseks.

Suurim toetus rakendusorganisatsioonidele

Koostöö parandamine eri osalejate vahel on selge prioriteet. Me peaksime otsima võimalusi tihedamaks ja tõhusamaks koostööks kogu Euroopa võrgustike vahel, üksikute riikide vahel ja ka asjaomaste asutuste vahel riikide sees. Vastastikune eksperdihinnang on osutunud väga tõhusaks mehhanismiks rakendusprobleemide kindlakstegemisel ja lahenduste leidmisel. Me julgustame vastastikuste eksperdihinnangute suuremat ja laiemat kasutamist nii riiklikul, Euroopa kui ka rahvusvahelisel tasandil. On selge vajadus praktikute suurema ja parema koolituse järele. Peame kindlaks määrama prioriteetsed valdkonnad reguleerivate asutuste, inspektorite, prokuröride, kohtunike ja ombudsmanide koolitamiseks, sealhulgas vajaduse korral ühised koolitusprogrammid. Jätkuvalt on vaja arendada ja juurutada meetodeid ja vahendeid, mis aitaksid rakendusorganisatsioonidel seada prioriteete ja suunata oma jõupingutusi, et saavutada piiratud ressursside abil parimad tulemused inimeste ja keskkonna jaoks. Me julgustame arendama foorumeid, et edendada uuenduslikku mõtlemist ja lähenemisviise, kuidas muuta kogu rakendustsüklit tõhusamaks ja tulemuslikumaks, et saavutada suuremat kasu keskkonnale, parandada konkurentsivõimet ja toetada keskkonnasäästlikumat majandust Euroopas.

Juhataja John Seager, IMPELi esimees, märkis, et IMPEL kutsub Euroopa ja riikide otsustajaid üles kaaluma neid soovitusi ja võtma meetmeid, et saavutada paremast rakendamisest tulenev suurem kasu. Võrgustikel on oluline roll nende meetmete edendamisel ja IMPEL julgustab riike neis aktiivselt osalema.

Uus strateegiline suund

Üks IMPELi käimasolevateks järelmeetmeteks on uue strateegilise suuna väljatöötamine võrgustiku tuleviku jaoks. Strateegilise dokumendi vastuvõtmisega kirjeldab IMPEL oma fookust, prioriteete ja võrgustiku uut struktuuri järgmisteks aastateks ning seda, kuidas võrgustik kohandub, et tulla toime tulevaste väljakutsetega. See hõlmab näiteks viie uue eksperdirühma loomist, mis asendavad kaks olemasolevat klastrit.

KONVERENTSI AVALDUS