WMCE I etapi allprojekt - BATi järeldused jäätmete põletamise kohta

Tegevused

Briifingdokument: IMPELi jäätmepõletuse PVT-järelduste taotluse läbivaatamine ja kohapealne kontrollkäik

Ses teabedokumendis võetakse kokku põhiteemad, olulised ideed ja faktid, mis on saadud esitatud allikatest, keskendudes parima võimaliku tehnika (PVT) järelduste rakendamisele jäätmepõletuse puhul IMPELi liikmesriikides.

See teabedokument võtab kokku põhiteemad, olulised ideed ja faktid, mis on saadud esitatud allikatest, keskendudes parima võimaliku tehnika (PVT) järelduste rakendamisele jäätmepõletuse puhul IMPELi liikmesmaades.

Kesksed järeldused ja teemad:

Allikad toovad esile probleeme ja erinevaid lähenemisviise jäätmepõletamise PVT-järelduste rakendamisel 2019. aastal IMPELi liikmesriikides. Keskseks teemaks on üleminek olemasolevatelt lubadelt uute, rangemate PVT-põhiste heitetasemete (PVT-AEL) vastavusse viimine 2024. aasta tähtajaks. Samuti on olulised teemad PVTde praktiline rakendamine heitkoguste kontrollimiseks, energiatõhusus ja ringmajanduse põhimõtted, eelkõige seoses põhjatuhaga.

1. Jäätmepõletuse PVT-ide rakendamine Järeldused (uuringuaruande põhjal):

  • Küsitluse ulatus ja metoodika: Küsitluse eesmärk oli IMPELi võrgustiku ekspertide, lubade koostajate ja inspektorite kogemuste ja teadmiste põhjal jäädvustada PVT-järelduste praktilist rakendamist. Vastajatel paluti anda teavet jäätmepõletusrajatiste kohta, millega nad on seotud, hõlmates erinevaid aspekte alates üldisest teabest kuni konkreetsete PVT-deni.
  • Lubade uuendamise staatus: Märkimisväärne arv vastuseid näitas, et uute PVT-konventsioonide lisamiseks vajalike lubade uuendamise protsessid olid "käimas" või "veel alustamisel" küsitluse läbiviimise ajal. See rõhutab, et 2024. aasta tähtajast kinnipidamine on jätkuvalt keeruline.
  • Emissiooni piirväärtuse (ELV) kehtestamine: Uuringust ilmnes tendents kehtestada ELV-d BAT-AEL vahemiku ülemise piiri suunas.
  • A aruandest selgub, "Küsimusele ELVde kehtestamise kohta on enamik vastuseid olnud 'Ülempiiril'."
  • Selle lähenemisviisi põhjuseks oli muu hulgas PVT-de kohaldatavus olemasolevate käitiste puhul (arvestades ruumipuudust, kulude-tulude analüüsi) ja see, et IED (tööstusheite direktiivi) lubades sätestatud ELV-d on sageli kõrgemad kui PVT-AEL-d.
  • Seevastu väiksem osa vastustest märkis, et ELV-d on kehtestatud "keskel" või "alammäära juures."
  • Muud kui tavalised töötingimused (OTNOC): OTNOCi juhtimine on kriitiline küsimus. Uuringus uuriti, mida peetakse OTNOC-iks ja kas nende perioodide ajal on kehtestatud ELV-d.
  • Üldiselt mainitud OTNOCide hulka kuuluvad "tehase rike" ja "õhuventilaatorite või indutseeritud tõmbeventilaatorite rike."
  • Suur osa vastanutest (53%) märkis, et "ELV-d EI ole kehtestatud" OTNOCi ajal, samas kui teised (29%) kehtestasid ELV-d kõikidele saasteainetele ja väiksem rühm (18%) mõnele.
  • Raportis märgitakse, et "BAT 5 juhib tähelepanu sellele, et OTNOC-seiret tuleb teostada kas otseste heitkoguste mõõtmistega (nt pidevalt jälgitavate saasteainete puhul) või asendusparameetrite seirega, kui see osutub teaduslikult samaväärseks või paremaks kui otsesed heitkoguste mõõtmised."
  • OTNOCi juhtimiskavade vorming ei olnud uuringu ajal laialdaselt kättesaadav.
  • Küsitluse ajal ei olnud OTNOCi juhtimiskavade vorming laialdaselt kättesaadav.
  • NOx vähendamise: SNCR (Selective Non-Catalytic Reduction) ja SCR (Selective Catalytic Reduction) olid kõige levinumad NOx vähendamise tehnikad, millest teatati.
  • Raportis märgitakse, "Kõige enam kasutusele võetud NOx vähendamise tehnika näitas, et enamik tehaseid on paigaldanud SNCR; ükski ei ole kombineeritud SNCR ja SCR."
  • .
  • Märkimisväärne järeldus on, et "Paljude käitiste jaoks on NOXi parima võimaliku tehnika saavutamine keeruline". ja et "SNCR ei suuda’saavutada BAT-AEL vahemiku keskmist taset." See viitab sellele, et võimalikud tulevased uuendused võivad olla vajalikud rangemate piirnormide täitmiseks.
  • Hapete gaaside vähendamine: Kõige sagedamini kasutati kuiva sorbendi süstimist. Aruandes mainitakse selle eeliseid (ei kulu vett, vähem heitvett), kuid märgitakse ka, et "see ei pruugi olla optimaalne, et saavutada madalaimad piirväärtused. Samuti rõhutatakse võimalikku üleminekut märgpuhastite kasutamisele rangemate piirväärtuste (nt elavhõbeda) puhul.
  • Jooksev seire (dioksiinid ja elavhõbe): Uuring näitas erinevusi dioksiinide (PCDD/F) ja elavhõbeda pideva seire rakendamisel.
  • Dioksiinide puhul oli pidevseiret teostavate käitiste osakaal "Juba kasutusel" (37%) võrdne nendega "Ei ole kasutusel ega ette nähtud 2023. aasta jooksul."
  • .
  • Selgavhõbeda puhul oli suurem osakaal "2023. aasta jooksul ette nähtud" (47%) võrreldes nendega "Juba olemas" (37%).
  • Pikaajalise proovivõtu mittepaigaldamise põhjendused keskendusid sageli "tõestatud madalale ja stabiilsele sisaldusele.
  • Raportis märgitakse, et PVT 30 (dioksiinid) ja PVT 31 (elavhõbe) kohaldamine kujutab endast "jätkuvat väljakutset" enamikul juhtudel, kusjuures märkimisväärne protsent teatas "ei ole paigaldatud ega ette nähtud" pidevproovivõtusüsteeme.
  • Energiatõhusus (BAT AEEL): Energiatõhusus on määratletud kui "tõeline väljakutse" jäätmete põletamisel. Kuigi suur osa vastanutest pidas BAT AEELi kohustuslikuks (63%), ei pidanud märkimisväärne osa (37%) seda kohustuslikuks.
  • Raportis märgitakse, et BAT AEELi "käsitlus põhineb erinevusel BAT AEELi (mida IED sätted peavad selgesõnaliselt kohustuslikuks) ja seotud energiatõhususe tasemete vahel, mida võib pidada saavutatavaks eesmärgiks."
  • Es uuriti PVT 19 (soojustagastuskatla) ja PVT 20 (energiatõhususe suurendamine) rakendamist.
  • Parandused: Väike osa vastustest näitas, et erandeid on lubatud teha, peamiselt õhku paisatavate heitkoguste puhul. Mõnel juhul esitati konkreetsed üksikasjad saasteainete ja lubatud piirnormide kohta.
  • Käibekasutus: Ringmajanduse põhimõtteid on käsitletud veekasutuse/vee tekkimise vähendamise ning räbu ja põhjatuha töötlemise/ringlussevõtu meetmete kaudu.
  • Kuivsöövitussüsteemide laialdane kasutamine aitab kaasa reovee tekke vähendamisele.
  • Kuivsöövitussüsteemide laialdane kasutamine aitab vähendada reovee teket.
  • Räbu ja põhjatuha töötlemine ja ringlussevõtt toimub valdavalt väljaspool rajatist. Levinud tavad on metallide taaskasutamine, sekundaarsete täitematerjalide tootmine, väärindamine tsemendiahjudes või ladestamine prügilasse.

2. Kohapealse külastuse tulemused (kohapealse külastuse aruande põhjal):

  • Veolia SELCHP (Municipal WI): Jäätmete vastuvõtmine: Visuaalne kontroll, tarnete kaalumine oli standardne. Radioaktiivsuse tuvastamist märgiti, et ei praktiseeritakse, mis on põhjendatud Ühendkuningriigi'radioaktiivsete allikate regulatiivse süsteemiga.
  • Operatsioonid: Probleemina toodi esile lämmastikoksiidiballoonide käitlemist jäätmetes, mis põhjustasid ahju kahjustusi. Märgiti jäätmete segamist ja segamist enne põletamist.
  • Energia taaskasutamine: Täheldati märkimisväärset elektrienergia tootmist ja soojuse eksportimist kaugküttevõrku. Kaugküttevõrgu laiendamise plaanid illustreerivad veelgi enam keskendumist energiatõhususele.
  • Kaugküttevõrgu laiendamise plaanid illustreerivad veelgi enam keskendumist energiatõhususele.
  • Tolmuheide: IBA kustutatakse vees ja ladustatakse hoones, mis vähendab tolmuriski.
  • Reoveepuhastus: Nimelt ei ole põletusjaamas reoveepuhastusjaama, sest kogu protsessis kasutatav vesi kasutatakse uuesti IBA kustutusprotsessis.
  • Põhja tuha käitlemine: Tuhast võetakse proovid TOC (orgaanilise süsiniku kogusisalduse) määramiseks. Pärast kustutamist võetakse raudmetallid kohapeal tagasi ja tuhk saadetakse väljapoole tootmiskohta edasiseks metallide taaskasutamiseks ja ehitusmaterjalide tootmiseks.
  • Suitsugaaside puhastamine: Kottfilter, poolniiske absorber ja SNCR olid kasutusel olevad puhastussüsteemid.
  • Monitooring: Reaalajas kuvatakse kontrollruumis heitkoguste taset.
  • Jooksev seire (Ühendkuningriigi lähenemisviis): Ühendkuningriik võtab kasutusele paindliku lähenemisviisi, mis võimaldab käitajatel mitte teostada pidevat seiret, kui nad suudavad tõendada, et nende dioksiinide heitkogused jäävad alati alla perioodilise seire piirnormi ja elavhõbeda heitkogused on alla 10 µg/m3." See on vastuolus kohustusliku pideva seirega paljudes teistes ELi riikides.
  • Üldsuse arvamus: WI on Ühendkuningriigis ja Euroopas endiselt vastuoluline, kuigi seda peetakse kliimamuutuste seisukohast paremaks võimaluseks kui prügilasse ladestamist.
  • Loa vastavus: Põletusrajatise luba kirjeldati kui põhjalikku ja üksikasjalikku, mis sisaldab PVT-d.
  • Day Group IBA töötlemistehas: IBA allikas: Töötleb SELCHP tehase põhjatuhka.
  • Tolmukontroll: Täheldati häid tolmukontrollisüsteeme, sealhulgas kaetud konveierid ja veepihustid ning piisava niiskuse tagamine tuhas.
  • Metallide taaskasutamine: Tehases kasutatakse sõelumist, sõelumist, purustamist, aeroobset eraldamist, magnetilist eraldamist (mustmetallid) ja keerdvoolueritust (mitteraudmetallid). Hiljutised investeeringud täiendavasse keerdvoolueraldusse on osutunud majanduslikult kasulikuks.
  • Vaigutamine ja pesemine: Kasutatakse vanandamisprotsesse (karboniseerimine, kuivendamine, oksüdeerimine), sageli koos niisutamisega, et optimeerida niiskust ja vältida tolmu. Pesemist kasutatakse lahustuvate ainete leostumise vähendamiseks.
  • End-of-Waste staatus: Arutati võimalust, et töödeldud täitematerjal saavutab Ühendkuningriigis end-of-waste staatuse.
  • Käibemajandus: Tehas annab oma panuse ringmajandusse, kuna ta võtab tagasi metallid ja toodab IBA-st ringlussevõetud täitematerjali.

3. Väljakutsed ja ettepanekud:

Kumbki allikas toob välja kriitilised punktid ja ettepanekud edasiseks tööks:

  • Kriitilised punktid BATC rakendamisel:OTNOCi juhtimiskavade selgus ja rakendamine.
  • Kontrollida operaatorite esitatud energiatõhususe andmete usaldusväärsust.
  • Vahendite väljatöötamine "tõestatud madala ja stabiilse Hg sisalduse hindamiseks."
  • Tõhusate lahenduste leidmine põhjatuhkade ja räbu jaoks.
  • Käsitleda vastuolusid/erinevusi IED ja BAT vahel.
  • Soovitatavad praktilised vahendid:Mallid OTNOCi halduskavade jaoks.
  • Iseseireplaanid.
  • Kontrollnimekirjad inspektoritele.
  • Raportid ühtsete PVTde vastuvõtmise ja tõlgendamise kohta lubades.

Kokkuvõte:

Jäätmepõletamise PVT-järelduste 2019. aasta rakendamine kujutab endast IMPELi liikmesriikides keerulist maastikku. Kuigi edusamme on tehtud, eelkõige sellistes valdkondades nagu energia taaskasutamine ja ringlussevõtt, on endiselt probleeme olemasolevate käitiste täielikuks vastavusse viimisel uute PVT-ELidega 2024. aasta tähtajaks. Erinevused lubade kehtestamise lähenemisviisides ning dioksiinide ja elavhõbeda pideva seire rakendamine toovad esile valdkonnad, kus on vaja edasist ühtlustamist ja suuniste väljatöötamist.

Külastused kohapeal andsid väärtusliku praktilise ülevaate PVTde rakendamisest tegelikes tingimustes, tutvustades nii edukaid rakendusi (nt reovee taaskasutamine SELCHPis, metallide tõhus taaskasutamine Day Groupis) kui ka jätkuvaid probleeme (nt NOx vähendamine vanemates käitistes, probleemsete jäätmetega tegelemine). Ühendkuningriigi lähenemisviis pidevale järelevalvele, mis põhineb tõestatud madalatel heitkogustel, esindab teistsugust perspektiivi võrreldes kohustuslike nõuetega mujal.

Tuvastatud kriitilised punktid ja soovitatud praktilised vahendid rõhutavad vajadust jätkata koostööd ja teadmiste vahetamist IMPELi võrgustikus, et toetada inspektoreid ja loa väljaandjaid WI BAT-järelduste tõhusal ja järjepideval rakendamisel. Projekti keskendumine enesekontrolli nõuetele ja praktiliste vahendite väljatöötamisele on nende probleemide lahendamiseks väga oluline.

Järgmised sammud:

  • Küsitluse andmete edasine analüüs, et teha kindlaks konkreetsed suuniseid vajavad valdkonnad.
  • Küsitlusele vastanute ettepanekute põhjal praktiliste vahendite väljatöötamine.
  • Seminaride ja teadmiste vahetamise ürituste korraldamine parimate tavade jagamiseks ja rakendamisega seotud probleemide lahendamiseks.
  • Kohavisiitide käigus saadud teadmiste arvestamine, et anda teavet suuniste väljatöötamiseks, eelkõige seoses OTNOCi juhtimise, pideva järelevalve lähenemisviiside ja IBA ringmajanduslike aspektidega.
Briefing dokument: IMPEL praktilised vahendid jäätmete põletamise IED rakendamiseks

Ses briefing-dokumendis esitatakse kokkuvõte IMPELi aruandes esitatud põhiteemadest, ideedest ja faktidest, mis käsitlevad praktilisi vahendeid parima võimaliku tehnika (PVT) järelduste rakendamiseks jäätmete põletamisel tööstusheite direktiivi (IED) alusel. Selles tuuakse välja probleemid, millega seadusandjad silmitsi seisavad, ja nende lahendamiseks välja töötatud vahendid.

Kesksed teemad:

  • Vajadus praktiliste juhiste järele:  Aruandes rõhutatakse laialdast vajadust praktiliste juhiste järele, mida loa koostajad ja inspektorid vajavad, et rakendada tõhusalt PVT-järeldusi jäätmete põletamise kohta. Nende järelduste kohaldamine IED-lubades on reguleerijatele märkimisväärne väljakutse.
  • Praktiliste vahendite väljatöötamine:  IMPELi jäätmepõletuse alarühm on välja töötanud kaks olulist praktilist vahendit: enesekontrollikava (koos sellega seotud aruandemalliga) ja kontrollnimekiri inspektorite jaoks. Nende vahendite eesmärk on aidata reguleerivatel asutustel kehtestada järelevalvesätteid ja valmistuda PVT rakendamisele suunatud inspekteerimisteks.
  • Standardiseerimine ja andmete kogumine:  Aruanne edendab seire ja aruandluse standardiseerimist, pakkudes üksikasjalikke malle ja viidates asjakohastele EN- ja ISO-standarditele. Enesekontrolli aruande eesmärk on sünteesida operaatori andmed, et neid oleks lihtne võrrelda erinevate WI-ettevõtete vahel.
  • Keskkonnajuhtimissüsteemide (EMS) tähtsus:  Aruandes rõhutatakse, et tugev EMS on käitajate jaoks seirekava nõuete täitmise eeltingimus. See keskkonnajuhtimissüsteem peaks sisaldama programme seireks, heitmete haldamiseks, jäätmevoogude haldamiseks, jääkide haldamiseks ja mittevastavuste hindamiseks.
  • BAT rakendamise fookus: Esitatud vahendid ja inspektorite kontrollnimekiri põhinevad otseselt WI BATi järeldustel, mis hõlmavad keskkonnategevuse tulemuslikkuse erinevaid aspekte, sealhulgas seiret, üldist tulemuslikkust, energiatõhusust, heidet õhku ja vette, materjalitõhusust ja müra.

Tähtsamad ideed ja faktid:

  • IMPEL'i roll: IMPEL (Euroopa Liidu keskkonnaõiguse rakendamise ja jõustamise võrgustik) on rahvusvaheline mitte-profitiline ühendus, mis hõlbustab keskkonnaasutuste vahelist koostööd ja teabevahetust, et tagada keskkonnaalaste õigusaktide tõhus kohaldamine. IMPEL'i eksperditeadmised on olulised praktiliste vahendite väljatöötamisel selliste keerukate õigusaktide rakendamiseks nagu IED ja selle PVT-järeldused. Aruandes märgitakse, et IMPEL "on Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide keskkonnaasutuste ja teiste Euroopa asutuste rahvusvaheline mitteprofitiline ühendus ... Võrgustiku’eesmärk on anda Euroopa Ühenduses vajalik tõuge, et teha edusamme keskkonnaalaste õigusaktide tõhusama kohaldamise tagamisel."
  • .
  • sihtrühm:  Praktilised vahendid on spetsiaalselt mõeldud "inspektoritele ja lubade koostajatele", et aidata neid "seiresätete kehtestamisel vastavalt PVT-lec ja PVT nõuetekohasele rakendamisele keskenduva inspekteerimise ettevalmistusetapis."
  • Tööriistade struktuur: Enesekontrollikava: See dokument annab käitajatele suunised, milles kirjeldatakse "mida käitaja peab tegema" vastavalt WI PVT- või loasätetele erinevate parameetrite, näiteks tehase teabe, sissetulevate jäätmete, energia, toorainete, veekasutuse, õhku ja vette eralduvate heitkoguste, jäätmekäitluse ja müra kohta.
  • Seltsivaatlusaruanne: See on mall "sünteesib kõik andmed, mida käitaja on kogunud ‘võrdlusaasta’ jooksul kooskõlas PVTc ja loa nõuetega." Selles kasutatakse andmelehtede formaati koos tabelitega, mis vastavad seirekava elementidele, hõlbustades andmete esitamist ja võrdlemist.
  • Kontrollileht inspektorite jaoks: Ses dokumendis on esitatud inspektorite jaoks suunised, milles on loetletud iga elemendi kohta kontrollitavad PVT-järeldused. See sisaldab kohandatavat kohapealse kontrolli malli.
  • See sisaldab kohandatavat kohapealse kontrolli malli.
  • Eelduslikud tingimused käitajatele: Käitlejad peavad rakendama keskkonnajuhtimissüsteemi, mis sisaldab selliseid põhielemente nagu:
  • Seire- ja mõõtmisprogramm.
  • Jooksva heitkoguste seiresüsteemi (CEMS) haldusjuhend.
  • Jäätmevoogude juhtimine.
  • Jääkide käitlemise kava.
  • Ehinnangu andmine ja mittevastavuste parandamine. EMS on "sisemine dokument, milles kirjeldatakse toiminguid" andmete kogumise, seirekampaaniate ja proovide käitlemise/analüüsi jaoks.
  • Käitleja vastutus: Käitleja vastutab lõppkokkuvõttes seirekava sätete rakendamise eest, isegi kui seiretegevusi teostavad välised osapooled.
  • Inspektorite eeltegevused:  Enne kohapealset kontrolli peaksid inspektorid tegema olulisi eeltegevusi:
  • Analüüsige luba, eriti "kohandatud load."
  • Kontrollige käitaja's EMS, sealhulgas jäätmevoogude juhtimine, CEMSi käsiraamat ja parandusmeetmed.
  • Tuvastage käitise kriitilised punktid. Need sammud "suurendavad inspekteerimise tõhusust ja keskendumist."
  • Detailitud seireparameetrid:  Aruandes on esitatud üksikasjalikud tabelid, milles on esitatud õhkuheite, veeheitmete ja jääkide seireks vajalikud parameetrid koos soovitatud sageduste ja standarditega. Näiteks tabelis 8 on loetletud õhuheitmete parameetrid, sealhulgas CO, CO2, NH3, TOC, NOX, N2O, SOX, HCl, HF, tolm, metallid (Sb, As, Tl, Cd, Cr, Cu, Ni, Pb, Co, Se, Sn, Zn, V, Mn), dioksiinid/furaanid (PCDD/F), PAHid, PCBd ja elavhõbe (Hg). Tabelis 13 on esitatud sama teave veeheitmete kohta.
  • BAT rakendamise kontrollnimekirja osad: Kontrollijate kontrollnimekiri on üles ehitatud PVT-järelduste ümber, hõlmates võtmevaldkondi: Keskkonnajuhtimissüsteemid (PVT 1), seire (PVT 2-8), üldised keskkonna- ja põlemistulemused (PVT 9-18), energiatõhusus (PVT 19-20), heitkogused õhku (PVT 21- 31), heitkogused vette (PVT 32-34), materjalitõhusus (PVT 35-36) ja müra (PVT 37).
  • Taotlusest mittevastavusest teatamine:  Aruandes on selgesõnaliselt märgitud, et "mittevastavused ja muud mittevastavusega seotud teatised jäävad käesoleva dokumendi reguleerimisalast välja. Käitajad peavad sellistest küsimustest eraldi teavitama ametiasutusi..

Kokkuvõte:

IMPELi aruandes "BATc jäätmepõletuse kohta: praktilised vahendid" tuuakse esile IED'i PVT-järelduste rakendamisel esinevad probleemid jäätmepõletuse puhul. Aruandes käsitletakse neid probleeme, pakkudes konkreetseid praktilisi vahendeid – enesekontrollikava/aruannet ja inspektori kontrollnimekirja – reguleerivate asutuste ja käitajate abistamiseks. Need vahendid rõhutavad standardiseeritud järelevalvet, põhjalikku andmekogumist ja keskendumist konkreetsete PVTde rakendamise kontrollimisele jäätmepõletusrajatiste eri keskkonnaaspektide puhul. Aruandes rõhutatakse tõhusa keskkonnajuhtimissüsteemi tähtsust eduka järelevalve ja nõuetele vastavuse alusena.

This site uses cookies from Google to deliver its services and to analyze traffic. Your IP address and user-agent are shared with Google along with performance and security metrics to ensure quality of service, generate usage statistics, and to detect and address abuse.