See projekt keskendub riskihindamise lähenemisviiside integreerimise toetamisele Euroopa veealastes õigusaktides, et kaitsta nii keskkonda kui ka inimeste tervist. ELi direktiivide, näiteks asulareovee puhastamise direktiivi, joogiveedirektiivi, vee korduvkasutamise määruse, vee raamdirektiivi ja tööstusheidete direktiivi väljatöötamisel pööratakse üha suuremat tähelepanu mikrosaasteainete, nagu ravimid, pestitsiidid ja mikroplastid, põhjustatud riskide mõistmisele ja leevendamisele. Need ained kujutavad veekogudesse kogunedes endast keerulisi probleeme, mis nõuavad kooskõlastatud meetmeid üle sektorite ja piiride.
Eesmärgiks on edendada terviklikumat ja integreeritumat lähenemist veemajandusele, parandades saasteallikate tuvastamist, tugevdades keskkonnariskide hindamise tavasid ja edendades teadmiste vahetamist ELi liikmesriikide vahel. See hõlmab tööstusest, põllumajandusest ja reoveepuhastusjaamadest tuleneva surve jälgimist ning teadmiste kasutamist lubade andmise menetluste toetamiseks ja olemasolevate eeskirjade parema jõustamise teavitamiseks.
Keskseks eesmärgiks on keskkonnakahju hindamise metoodika väljatöötamine, eelkõige selle kindlaksmääramiseks, millal kahju kvalifitseerub “oluliseks kahjuks” keskkonnakuritegude direktiivi ja keskkonnavastutuse direktiivi alusel. Selleks on vaja luua ühised tehnilised kriteeriumid, mida saab jagada kõikides liikmesriikides, et toetada järjepidevat jõustamist ja õigusselgust.
Projekti eesmärk on ka aidata kaasa üleminekule ringmajandusele, määrates kindlaks vee taaskasutamise parimad tavad, eelkõige tööstuses ja põllumajanduses. Toetudes varasematele IMPELi projektidele, nagu WiNE ja CAED, tugineb algatus olemasolevatele teadmistele ja vahenditele, et edendada tõhusaid ja kooskõlastatud lahendusi veereostuse ja ressursside majandamise valdkonnas.
Eeldatakse, et selle projekti tulemused tõhustavad ELi veealaste õigusaktide rakendamist, aitavad kaasa keskkonnalubade andmise protsessidele ja toetavad laiemaid eesmärke, nagu ELi roheline kokkulepe, saastuse vähendamise tegevuskava ja kliimamuutuste leevendamise strateegiad. Parema riskihindamise ja kahjude hindamise kaudu pakub projekt väärtuslikku sisendit vee kvaliteedi parandamiseks, rahvatervise kaitsmiseks ja säästva veekasutuse edendamiseks kogu Euroopas.
Projekti uuringud viiakse läbi 3 erineva tööpaketiga:
1. WiNE-Wastewater in Natural Environment
WiNE projekt jätkub WRAPi tööpaketi 1 raames. Es hinnatakse, kuidas ringlusindeksid seni välja töötatud toetavad ELi vee korduvkasutamise määruse eesmärke ja aitavad edendada erinevaid korduvkasutamise strateegiaid, nagu on kirjeldatud asulareovee direktiivi (91/271/EMÜ) uuestisõnastuses. Samuti uuritakse, kuidas kohaldatakse vee korduvkasutamist käsitlevat määrust (EL) 2020/741 praktikas ja selgitatakse välja tõhusad riskihindamismeetodid. Uuringud avaldatakse WiNE projektilehel.
2. CARA -Catchment Areas and Risk Assessment :
Projekti jooksul on kavas kaks kohapealset külastust, et paremini mõista, kuidas käsitleda valgalade keerukust ja mikrosaasteainete võimalikku kogunemist. Nende külastuste käigus uuritakse ka olemasolevaid vahendeid kohaliku ja kaugseireks.
Tulemuste põhjal töötatakse välja juhenddokument ja praktilised vahendid veevarude riskihindamise toetamiseks. Keskendutakse valgaladele, eelkõige:
- piirkonnad, kus võivad koguneda mikrosaasteained, näiteks reoveeheitmete läheduses .
- valgalad, mida kasutatakse vee võtmiseks joogi- või niisutamiseks
3. WDKA-veekahjustuste põhihinnang
Kaks kohapealset külastust on kavas, et testida Portugali “riikliku IMPEL-võrgustiku” poolt juba välja töötatud metoodikat reaalsete veereostusjuhtumite (nt reovee väljavool IED-käitistest) puhul ning mõista raskusi ja võimalusi nende ületamiseks. See töö võimaldab ka siduda WiNE projektiga, nimelt ringluse indeksiga ja kontrollnimekirjad, mis koostati endise projekti “Integrated Water Approach” reovee ärajuhtimise loa andjatele.
Suunisedokument ja vahendid “olulise kahju” mõõtmiseks veele ja võimaliku ulatuse kindlaksmääramiseks ECD ja ELD alusel koostatakse.
Seirake seda lehekülge, et saada ajakohastusi ja peamisi arenguid kogu projekti jooksul.