Metsloomadega kauplemine ja zoonootilised haigused: mõju kaubanduspoliitikale

Wildloomakaubanduse seirevõrgustik TRAFFIC avaldas dokumendi, milles näidatakse, mida on teada metsloomakaubanduse ja zoonootiliste haiguste vaheliste seoste kohta, ning kaalutakse selle põhjal mõju tulevase metsloomakaubanduspoliitika ja pikemaajaliste parandusmeetmete jaoks.

Vaiksed organisatsioonid ja avalikkuse hääled nõuavad metsloomadega kauplemise ranget ja püsivat keelustamist, et vähendada ohtu inimeste tervisele.

Kui enamiku organisatsioonide ja ettevõtete jaoks on olulised operatiivsed probleemid ühised, on COVID-19 kriis eriti oluline metsloomadega kauplemise valdkonnas tegutsevatele organisatsioonidele.

Kuigi haiguse päritolu on praegu tõestamata, on tugevaid viiteid metsloomade päritolu ja otsese seose kohta metsloomadega kauplemisega Hiinas.  Konkreetsemalt, märkimisväärne osa esimestest juhtudest Hiinas hõlmas inimesi, kes olid töötanud või külastanud Wuhani turgu, kus müüdi metsloomi, ning esialgsed uurimistulemused viitasid võimalikule levikuteele nahkhiirtest pangoliinide kaudu inimestele.

Andagi, kui viited sellele seosele osutuvad tulevikus ekslikuks, on COVID-19 haiguspuhang äratanud suurt tähelepanu üha enamatele näidetele metsloomadest pärit haigustest, mis on viimastel aastakümnetel muutunud oluliseks probleemiks inimeste tervisele.   Paljude nende näidete puhul on kindlad märgid, et haiguste levik on seotud metsloomade kaubanduse ja tarbimisega.

Kui esimesed tõendid COVID-19 päritolu kohta näitavad, kehtestas Hiina 2020. aasta veebruaris erakorralised meetmed, millega piiratakse metsloomadega kauplemist ja nende tarbimist.  Vietnami ja teised riigid kaaluvad sarnaseid erakorralisi meetmeid.

Allikas: TRAFFIC, juhtiv valitsusväline organisatsioon, mis tegeleb ülemaailmselt metsloomade ja -taimedega kauplemise küsimusega nii bioloogilise mitmekesisuse säilitamise kui ka säästva arengu kontekstis.